Eesti õigusaktid
Diskrimineerimise keelu tagab Eestis põhiseadus, mida omakorda sisustavad mitmed eriseadused. Peamiseks eriseaduseks on soolise võrdõiguslikkuse seadus, milles lisaks diskrimineerimise keelule on sätestatud ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus.
Töölepingu seaduses (TLS) on sätestatud üldine võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustus tööandjatele. TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Selgitused töölepingu seaduse juurde
Avaliku teenistuse seaduses (ATS) on sätestatud üldine võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustus ametiasutustele. ATS § 13 sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust.
Kindlustustegevuse seadus (KindlTS) reguleerib sootegurit kindlustusriski hindamisel. KindlTS § 216 sätestab, et erinevused naiste ja meeste kindlustusmaksetes ja -hüvitistes ei või olla põhjustatud sooteguri kasutamisest kindlustusriskide hindamisel ning et rasedus ega emadus ei või mõjutada kindlustusmaksete ja -hüvitiste suurust.
Reklaamiseadus (RekS) § 3 lõige 4 sätestab reklaami põhinõuded, mille kohaselt ei tohi reklaam muuhulgas:
- sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise, sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu;
- eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna;
- kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid;
- kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti.
Meediateenuste seadus (MeeTS) § 19 lõige 1 sätestab, et meediateenuseid osutades ei tohi üheski saates õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele.
MeeTS § 52 lõige 2 punkt 1 sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha Euroopa Liidu liikmesriigist pärit taasedastajale programmikataloogi pakkumise lõpetamise ettekirjutuse juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne ja kui programmikataloog takistab või ohustab avaliku korra kaitset, eelkõige kuritegude ennetamist, uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist, sealhulgas alaealiste kaitset ning rassilise, soolise, usulise ja rahvusliku vaenu õhutamise ja üksikisikuid puudutava inimväärikuse rikkumise vastu võitlemist.
Õiguskantsleri seadus (ÕKS) § 19 lõige 2 punkt 1 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud muuhulgas tema soo tõttu. Lepitusmenetluses diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks võib esindajaks olla ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist (ÕKS § 23 lõige 2).
Karistusseadustiku (KarS) 10. peatüki 1. jagu reguleerib süütegusid võrdõiguslikkuse vastu, mis hõlmavad ka soolist võrdõiguslikkust. § 151 sätestab karistuse vaenu õhutamise eest ning § 152 sätestab karistuse võrdõiguslikkuse rikkumise eest (muuhulgas soo tõttu). § 1531 sätestab karistuse seksuaalse ahistamise eest.
Krediidiasustuste seaduse (KAS) § 62 lõige 7 punkt 2 sätestab, et nomineerimiskomitee kohustus on sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c.
KAS § 922 lg 5 sätestab, et Finantsinspektsioon kogub muuhulgas teavet soolise palgalõhe kohta krediidiasutuses ning analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
Gümnaasiumi riiklik õppekava § 2 lg 3 sätestab, et gümnaasiumihariduse alusväärtusena tähtsustatakse ühiskondlikest väärtustest muuhulgas soolist võrdõiguslikkust. § 7 lg 4 p 11 sätestab, et õppekeskkonna sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
Põhikooli riiklik õppekava § 2 lg 3 sätestab, et põhihariduse alusväärtusena tähtsustatakse ühiskondlikest väärtustest muuhulgas soolist võrdõiguslikkust. § 6 lg 2 p 12 sätestab, et sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna kujundamisel korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
Põhiseaduse § 12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Samuti on põhiseadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Eesmärgi saavutamiseks sätestab SoVS: 1) soolise kuuluvuse alusel diskrimineerimise keelu era- ja avalikus sektoris; 2) riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; 3) kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 01.05.2004.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Naised & mehed. Võrdsed õigused, võrdne vastutus. Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaanne
Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Soolise võrdõiguslikkuse kontekstis on VõrdKS oluline, kuna reguleerib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesandeid.
Võrdse kohtlemise seadus jõustus 01.01.2009.
Võrdse kohtlemise seadus. Käsiraamat.