Sooline võrdsus

Sooline võrdsus (sooline võrdõiguslikkus) tähendab, et meestele ja naistele on tagatud võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 

Soolise võrdsuse vastand on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus. Soolised erinevused ei tohi viia ebavõrdsuseninaiste ja meeste sotsiaalses positsioonis või kohtlemises. Eesmärk pole muuta mehed ja naised samasuguseks, vaid tunnustada kõigi erinevusi, pakkuda võrdselt ühiskondlikke hüvesid ja eeldada kohustuste võrdset täitmist.

Sooline võrdsus tähendab seda, et naistel ja meestel on igas valdkonnas võrdsed õigused ja võimalused. Nii meeste kui ka naiste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi peab väärtustama võrdselt. Inimese sugu ei tohi piirata tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades. 

Sooline võrdsus väljendub näiteks naiste ja meeste

• tasakaalustatud osalemises otsuste tegemisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil;
• naiste ja meeste teadmiste ja oskuste võrdses kasutamises ühiskonna arenguks;
•  võrdses majanduslikus iseseisvuses;
•  võrdses staatuses tööturul;
•  võrdsetes võimalustes heale füüsilise ja vaimse tervisele;
•  võrdsetes võimalustes töö, pere- ja eraelu ühitamisel;
•  võrdsetes võimalustes juurdepääsul ressurssidele (sh aeg, informatsioon, võrgustikud) jms.

Sooline võrdsus laiemas mõttes tähendab olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ega naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.

Sooline võrdsus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste – sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Kuigi seadustega kehtestatud tingimused näivad olevat kõigile ühesugused, on tegelikkuses naiste ja meeste sotsiaalsed kohustused, võimalused, vastutus ja õigused jagunenud ebavõrdselt.

Ühiskonnas kehtivad normid, levinud soostereotüübid ja juurdunud arusaamad soorollidest võivad viia inimeste ebavõrdse kohtlemiseni tööl, hariduses ja mujal ning piirata naiste ja meeste haridus- ja töövalikuid ning isiklikku arengut, kujutades seetõttu endast olulist takistust naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamisel.

Sooline ebavõrdsus hariduses ja tööturul, näiteks sooline ja vertikaalne sooline segregatsioon ning palgalõhe ei tulene mitte meeste ja naiste erinevatest bioloogilistest võimetest, vaid traditsioonilisest ettekujutusest meestele ja naistele sobivast käitumisest ja ametitest ning soostereotüüpsetest rolliootustest.

Soolise võrdsuse arengutaseme või hetkeolukorra kirjeldamiseks kasutatakse naiste ja meeste olukorda ja staatust kirjeldavat statistikat ning sootundlikke indikaatoreid ja indekseid.

Sooline võrdsus on ühtaegu põhimõte, mida järgida, ja eesmärk, mille poole püüelda.