Olukord Eestis
Eesti näitaja on 2022.a EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi järgi 61 punkti 100st ja Eesti on selle tulemusega Euroopa Liidus 17. kohal. Eesti punktisumma on ELi keskmisest punktisummast 8,6 punkti väiksem. Kõige lähemal soolisele võrdsusele on Rootsi (83,9 punkti) ja Taani (77,8 punkti), samas kui Kreekas (53,4 punkti) ja Rumeenias (53,7 punkti) valitseb suurim ebavõrdsus naiste ja meeste vahel.
Töö
Umbes 15% naistest töötab osalise tööajaga, võrreldes 7%-ga meestest. Naised töötavad keskmiselt 37 tundi nädalas ja mehed 40 tundi. Endiselt on probleemiks naiste ja meeste jaotumine tööturu eri sektoritesse: 25% naised töötavad haridus-, tervishoiu- ja sotsiaaltöös, võrreldes 4%-ga meestest. Naised töötavad oluliselt vähem (10%) kui mehed (40%) loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatikaga seotud (STEM) ametites.
Raha
Eurostati 2020. aasta andmete põhjal oli sooline palgalõhe Eestis 21,1% ning esimest korda üle vaadeldava perioodi (alates 2007. aastast) ei olnud Eesti kõige suurema soolise palgalõhega riik Euroopa Liidu riikide hulgas, olles loovutanud selle positsiooni Lätile, kus palgalõhe oli 22,3%. Paarisuhtes ja lastega naised teenivad vähem kui paarisuhtes olevad lastetud naised.
Soolised lõhed on kõigil haridustasemetel: madala, keskmise ja kõrgharidusega naised teenivad umbes kolmandiku vähem kui mehed. Suurima vaesusriskiga seisavad silmitsi: üksikud inimesed, eriti naised (58% naistest võrreldes 45% meestega), 65-aastased ja vanemad naised (48%), madala haridusega naised (44%) ja puudega naised (40%).
Teadmised
Eestis on suur sooline segregatsioon kutse- ja kõrghariduses – mehed on õpetava personali hulgas hariduse madalamatel astmetel alaesindatud, naised on tugevalt alaesindatud hariduse ja teaduse otsustajate seas. Naistel on võrreldes meestega kõrgem haridustase, aga see ei taga neile haridusele ja kvalifikatsioonile vastavaid töö- ja karjääritegemise võimalusi. Tippteadlaste hulgas on meeste ülekaal. Eestis on naiste väike osakaal IKT valdkonna lõpetajate (30%) ja spetsialistide (23%) ning tehnoloogia valdkonna teadlaste ja inseneride (23%) seas võrreldes meestega.
Aeg
Naistel on suurem hoolduskoormus võrreldes meestega: 35% naistest tegelevad igapäevase hoolitsemise ja harimisega seotud ülesannetega oma peres vähemalt üks tund päevas, võrreldes 31%-ga meestest. Lastega paaride hulgas teeb rohkem naisi (92 %) kui mehi (66 %) igapäevased hoolitsemisega seotud tegevusi. Igapäevase majapidamise korrashoiu jagamises on endiselt suur lõhe – 76% naisi ja 47% mehi kulutab iga päev aega söögitegemisele ja teistele kodutöödele. See sooline lõhe on veelgi suurem lastega paaride seas.
Võim
Sooline ebavõrdsus on kõige väljendunum võimu valdkonnas, kuigi alates 2010. aastast on see punktisumma tõusnud (+11,6 punkti). Soolist ebavõrdsust ühiskonna otsustustasanditel kajastab naiste ja meeste esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. 2023. aasta III kvartali andmetel oli riigikogu koosseisus 29,7% naisi ja 70,3% mehi.
Tervis
Naised elavad keskmiselt üheksa aastat kauem kui mehed (83 aastat võrreldes 74 aastaga). Naistel on keskmiselt 60 aastat ja meestel 56 aastat oodatavaid tervelt elatud aastaid (võrreldes 52 ja 48 aastaga 2005. aastal).
Soolise võrdõiguslikkuse indeksiga saab tutvuda ja Eesti tulemusi teise Euroopa riikidega võrrelda EIGE kodulehel.