MÕISTED
Sõnastikku on koondatud soolise võrdsusega seotud enimlevinud mõisted.
Ahistamine
Ahistamine (ingl harassment) on isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Ahistamine võib olla seksuaalne ja/või põhineda mõnel kindlal tunnusel – näiteks sool, rahvusel, nahavärvil, usutunnistusel või veendumusel, vanusel, puudel või seksuaalsel identiteedil. Seksuaalset ja soolist ahistamist loetakse Eestis otseseks diskrimineerimiseks ja see on seadusega keelatud.
- Seksuaalne ahistamine (ingl sexual harassment) on isikule soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine.
See võib seisneda näiteks seksuaalse sisuga vihjetes, puudutustes, pornograafilise või muu seksuaalse sisuga materjalide töö- või õpikeskkonnas nähtavale seadmises, nilbete anekdootide rääkimises jne.
- Sooline ahistamine (ingl gender-based harassment) leiab aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.
Sooline ahistamine hõlmab tegevusi, kui inimest ahistatakse tema soo tõttu, kuid ahistav käitumine ei ole seksuaalne või ei toimu seksuaalses kontekstis. Näiteks kui ülemus naeruvääristab töökollektiivi ees ühest soost töötajaid, seades kahtluse alla kas nad saavad tööülesannetega hakkama, või kui pedagoog teeb seda teatud soost õpilastega koolis, on tegemist soolise ahistamisega.
Cis-
Cis- (või cis-inimene, cis-sooline, paiksooline; ingl cis, cisgender) tähendab inimest, kelle sünnil määratud sugu, sooline identiteet ja sooline eneseväljendus langevad kokku. Inimene, kes tunneb ennast mehena, kelle sünnil antud isikukood näitab, et ta on meessoost ja kelle sooline väljendusviis vastab ootustele mehe kohta, on cis. Cis tähendab ladina keeles samal poolel olemist. Cis-soolisus on transsoolisuse antonüüm.
Diskrimineerimine
Sooline diskrimineerimine (ingl gender discrimination) jaguneb Eesti õiguses otseseks ja kaudseks ning on seadusega keelatud. Diskrimineerimine võib toimuda ka mitmel alusel korraga.
- Otsene sooline diskrimineerimine (ingl direct gender discrimination) leiab aset, kui ühte inimest koheldakse tema soo tõttu halvemini kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist inimest samalaadses olukorras.
Selleks, et teada saada, kas inimest on ebavõrdselt koheldud, peab olema võimalik kõrvutada kahte isikut (võib olla ka hüpoteetiline võrdlusisik). Eesti õiguses loetakse otseseks sooliseks diskrimineerimiseks ka inimese ebasoodsamat kohtlemist seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega, samuti soolist ja seksuaalset ahistamist ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsamat kohtlemist.
- Kaudne sooline diskrimineerimine (ingl indirect gender discrimination) leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda.
Näiteid võib leida töövaldkonnast, kus näiteks inimese miinimum- või maksimumpikkuse nõuded seavad mehed ja naised ebavõrdsesse olukorda. Nendes olukordades hinnatakse vastavust võrdse kohtlemise normidele faktiliste tagajärgede valgusel. Kaudse diskrimineerimise määratlus eeldab, et mehi ja naisi võib/tuleb omavahel võrrelda rühmadena. Kui rühmade võrdluses selgub, et märgatavalt suurem osa ühest või teisest rühmast on ebasoodsamal positsioonil, on kõne all kaudne sooline diskrimineerimine, v.a juhul, kui tulemusi saab põhjendada sooga mitteseotud asjaoludega.
- Mitmene diskrimineerimine (ingl multiple discrimination) on inimese diskrimineerimine mitmel alusel korraga soo, nahavärvi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või teiste tunnuste tõttu. Diskrimineerimine võib toimuda nii inimeste suhtes, kellel on need tunnused, või kellel arvatakse neid tunnuseid olevat.
Erimeetmed
Ajutised erimeetmed (ingl temporary special measures) on soolist võrdõiguslikkust edendavad meetmed, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.
Erimeetmeid on väga erinevaid. Näiteks võib tuua abinõud, mis loovad laialdasemaid kutseõppe või tööalaseid võimalusi meestele, et nad saaksid töötada sektorites, kus tavapäraselt mehed ei ole töötanud või kus neid töötab vähe. Samuti on erimeetmeks naistele kõrgematele vastutustasanditele ligipääsu tagamine, motiveerides tööandjaid naisi tööle võtma ja edutama. Kasutusel on ka alaesindatud sugupoole esindajatele suunatud edutamismeetmed või stiimulid, millega innustatakse neid kandideerima kas koolitusele või töökohale. Samuti võib kehtestada kvoote, et kaasata naisi või mehi otsustamistasandeile, kust nad olid varem kõrvale tõrjutud ja kus nad on ikka veel alaesindatud.
Feminism
Feminism (ingl feminism) on poliitiline liikumine, mis sai alguse 19. sajandil ning mis taotleb naistele meestega võrdseid õiguseid ja võimalusi. Poliitilisest liikumisest kasvas välja feministlik teooria, mis pakub teoreetilist raamistikku, millega analüüsida soolist ebavõrdsust erinevates akadeemilistes distsipliinides nagu sotsiaal- ja majandusteadused, antropoloogia, kirjandus, kunst, filosoofia jne. Feminismisuundasid on erinevaid, nt liberaalfeminism, radikaalfeminism, ökofeminism, queer-feminism jne.
Feminismi jagatakse tavaliselt kolmeks laineks. Esimene laine leidis aset 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning keskendus peamiselt naiste juriidilistele õigustele, eelkõige õigusele valida ja olla valitud poliitilistele ametikohtadele (nn sufražetid). Liikumine toimus paljudes riikides, eriti teravaks läks võitlus hääleõiguse eest Suurbritannias. Teise laine feminism sai alguse USAst 1960-ndatel, levis hiljem Euroopasse ja Aasiasse ning kestis umbes 1980-ndateni. Teise laine ajal tõusid keskseteks teemadeks seksuaalsus, perekond, reproduktiivsed õigused, naise keha jne. Hakati ka naistevastase vägivalla vastu võitlema, sh seaduste vastu, mis lubasid abielusisest vägistamist, ning loodi varjupaiku ja seksuaalvägivalla kriisikeskuseid. Kolmanda laine feminismi alguseks võib pidada 90-ndaid ning märksõnadeks said intersektsionaalsus, transfeminism, postmodernistlik feminism, loomaõiguslus jne. Eestis on olemas nii feministlik aktivism kui ka akadeemiline feminism.
Heteronormatiivsus
Heteronormatiivsus (ingl heteronormativity) eeldab, et inimesed jagunevad selgepiiriliselt meesteks ja naisteks ning on heteroseksuaalsed. Teistsuguseid soolisi ja seksuaalseid identiteete ei nähta või ei peeta “normaalseks”.
Homofoobia
Homofoobia (ingl homophobia) on viha, vaen ja/või hirm, mida tuntakse homoseksuaalsete (üldisemalt LGBT+) inimeste suhtes. Homofoobia võib viia vägivallatsemiseni või muul moel vaenu väljendamisele LGBT+ inimeste suhtes. Kuigi formaalselt osutab mõiste vaenule seksuaalvähemuste suunas, laieneb see tegelikkuses tihti ka soovähemustele.
Intersektsionaalsus
Intersektsionaalsus (ingl intersectionality) on feministlik sotsioloogiline teooria, mille abil analüüsitakse erinevate ebavõrdsuskategooriate ja võimusuhete koosmõju. Intersektsionaalse lähenemise järgi ei toimi klassikalised rõhumise vormid, näiteks seksism, rassism, homofoobia jms üksi, vaid omavahel põimunult. Inglise keelne termin intersectionality viitab “ristmikule”, kus need kategooriad, identiteedid, rõhumiste süsteemid jne omavahel konkreetsetes kontekstides ristuvad.
Klaaskuristik
Klaaskuristik (ingl glass cliff) on nähtus, kus naised ja vähemusrühmadesse kuuluvad inimesed võivad suurema tõenäosusega saada juhipositsiooni läbikukkuvas kui edukas ettevõttes, mistõttu nende positsioon on riskantne ja keeruline. Mõiste loodi „klaaslae“ termini edasiarendusena.
Klaaslagi
Klaaslagi (ingl glass ceiling) tähendab kunstlikke takistusi ja nähtamatuid tõkkeid, mis piiravad naiste juurdepääsu kõrgetasemelistele otsustusprotsessidele ja organisatsiooni juhtkonda kas avalikus või erasektoris mis tahes valdkonnas. Sõna „klaas“ kasutatakse seetõttu, et need takistused on nähtamatud ja aitavad säilitada status quo’d.
Klaaslift
Klaaslift (ingl glass escalator) viitab sellele, kuidas mehed edutatakse kiiresti kõrgematele ametikohtadele, kui nad sisenevad peamiselt naiste domineeritud valdkonda, nt tervishoiu või hariduse valdkonda.
Kleepuv põrand
Kleepuv põrand (ingl sticky floor) on metafoor, mis viitab diskrimineerivale mustrile töösuhetes mis hoiab peamiselt naistöötajaid madalamatel astmetel, kust saab vähe edasi liikuda ja kus on nähtamatud tõkked.
Lekkiva toru efekt
Lekkiva toru efekt (ingl leaky pipeline) on metafoor, mis viitab sellele, kuidas naised STEM-aladelt (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) ära kaovad. Isegi kui naised erialased õpingud lõpetavad, suunduvad nad hiljem teistele erialadele tööle. Põhjused on mh naiste suurem soov ja vajadus era- ja tööelu tasakaalustada, aga ka diskrimineerivad praktikad akadeemias.
LGBT+
LGBT+ (ingl LGBT+) on lühend, millega viidatakse seksuaal- ja soovähemustele: lesbidele, geidele, biseksuaalsetele ning transsoolistele inimestele. “+” tähistab seda, et loetellu võib lisada veel kategooriaid, nt Q (queer/kväär), I (intersoolised inimesed) jne.
Sooline analüüs
Sooline analüüs (ingl gender analyses) on metoodika informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks soolise ebavõrdsuse esinemise ja tekkepõhjuste kohta. See hõlmab erinevuste analüüsimist naiste ja meeste sotsiaalses staatuses, vajadustes, osalusmäärades, ressurssidele juurdepääsus, mõjuvõimus jms, kasutades soo järgi esitatud statistikat ja uuringuid.
Sooline ebavõrdsus
Sooline ebavõrdsus (ingl gender inequality) kujutab endast naiste ja meeste erinevat seisundit mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside (raha, aeg, staatus, ametikoht, materiaalsed hüved, suhted, informatsioon jne) ligipääsu, õiguste kasutamise, võimu ja mõjujõu, töö eest saadava tasu ning muude hüvede osas. Sooline ebavõrdsus viitab sotsiaalsete kohustuste ning vastutuse, õiguste ja võimaluste ebavõrdsele jagunemisele meeste ja naiste vahel. Kehtivate normide, väärtuste ja aktsepteeritud käitumismustrite põhjal võib seega rääkida soolisest tasakaalustamatusest ühiskonnaelus, osutades meessoo eelistamisele ja mehe käsitlemisele sotsiaalse normina.
Sooline eelarvestamine
Sooline eelarvestamine (sootundlik eelarvestamine, ingl k gender budgeting) on soolõime strateegia rakendamine eelarvestamise protsessis. Sooline eelarvestamine ehk naiste ja meeste vajadusi ja huve arvestav eelarvestamine tähendab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide silmas pidamist (riigi ja kohalike omavalitsuste) eelarvete koostamise protsessis.
See tähendab eelarvete soopõhist hindamist (st analüüsitakse eraldi mõju meestele ja naistele), soo perspektiivi lõimimist (st naiste ja meeste erinevate rollide, huvide, vajaduste, võimaluste, kohustuste, õiguste jms arvesse võtmist) eelarve koostamise protsessi kõikidel tasemetel ning kulude ja tulude ümberstruktureerimist selliselt, et see toetaks soolise võrdõiguslikkuse edendamist.
Sooline segregatsioon
Sooline segregatsioon (ingl gender segregation) tähendab naiste ja meeste esindatuse erinevusi tööturul, avalikus sfääris ja poliitikas, tasustamata kodu- ja hooletööde tegemises ning noorte naiste ja meeste haridusvalikutes. Sooline segregatsioon tööelus ja hariduses tähendab tööde, tegemiste ja haridusvalikute jagunemist naiste ja meeste töödeks ning erialadeks. Tööelus räägitakse horisontaalsest ja vertikaalsest segregatsioonist.
- Horisontaalne sooline segregatsioon (ka tegevusalapõhine segregatsioon; ingl horizontal gender segregation) tähistab olukorda, kus ühtedes tegevusvaldkondades või kutsealadel domineerivad naised, samas kui teistes mehed. Näiteks iseloomustab tööturu horisontaalset segregatsiooni asjaolu, et ehituses töötavad valdavalt mehed, samas kui tervishoius ja hoolekandes töötavad valdavalt naised.
- Vertikaalne sooline segregatsioon (ka ametialapõhine segregatsioon; ingl vertical gender segregation) tähendab, et naised ja mehed koonduvad erinevatele positsioonidele samas organisatsioonis ja/või tegevusvaldkonnas. See tähendab, et tööelus liiguvad mehed hierarhias kõrgematele astmetel kui naised. Näiteks oli 2020. aastal avaliku teenistuse ametnike ja töötajate seas naiste osakaal 71%, aga ministeeriumite tippjuhtide seas vaid 26%
Loe ka tööalane segregatsioon.
Sooline võrdsus (võrdõiguslikkus)
Sooline võrdsus (ka sooline võrdõiguslikkus; ingl gender equality) on ühiskonna seisund, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ühiskonnaelu kõigis valdkondades. Soolise võrdsuse vastandiks on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus.
Soolise mõju hindamine
Soolise mõju hindamine (ingl gender impact analysis) on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende võimalikke tagajärgi meeste ja naiste olukorrale ühiskonnas (muutused meeste ja naiste õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutuses, ressursside jaotuses, osaluses, soorollidega seotud väärtustes ja normides).
Ettekavatsemata sotsiaalseid mõjusid põhjustab näiteks näiliselt neutraalse meetme rakendamine valdkonnas, kus naised ja mehed ei ole võrdsel positsioonil ega tegutse samasugustes tingimustes. Negatiivsete mõjude ennetamiseks on oluline välja selgitada, kuidas mõjutab kavandatud otsus meeste ja naiste igapäevaelu ja sugudevahelisi suhteid. Soolise mõju hindamise eesmärk on tagada, et uute otsuste vastuvõtmine ei süvendaks olemasolevat ebavõrdsust, vaid aitaks kaasa naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamisele ja avalike teenuste kvaliteetsele osutamisele.
Soolõime
Soolõime (ingl gender mainstreaming) tähendab soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi lõimimist kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse. Soolõime strateegiat kasutatakse poliitikavaldkondade puhul, kus peamine eesmärk on muu (nt keskkonnakaitse), aga kus peab arvestama naiste ja meeste (erineva) olukorra, huvide, võimaluste ja vajadustega.
Soopõhine statistika
Soopõhine statistika (ka soo alusel eristatud statistika, ingl k sex disaggregated statistics) on statistiliste andmete esitamine eraldi meeste ja naiste kohta, mis võimaldab meeste ja naiste olukorda kirjeldavate andmete võrdlemist ja analüüsi.
Soorollid
Soorollid (ingl gender roles) on õpitud käitumisviisid teatud ühiskonnas, kogukonnas või muus rühmas, mis määravad ära, milliseid tegevusi, töid ja kohustusi tajutakse naistele ja meestele omastena ja sobilikena. Soorollid muutuvad seoses muutuvate majanduslike või poliitiliste oludega, samuti seoses ühiskonna sotsiaalse arenguga.
Soostereotüübid
Soostereotüübid (ingl gender stereotypes) on mingis kultuuris ja ajaperioodil kehtivad, lihtsustatud eelarvamuslikud ettekujutused inimesest või inimgrupist, mis lähtuvad üksnes soolisest kuuluvusest.
Soostereotüübid hõlmavad iseloomu, käitumist, (füüsilisi) omadusi, valitud eriala ja seda, milliseid huvisid ja võimeid naistele ja meestele omaseks loetakse. Selle ettekujutuse kohaselt on olemas õige mehelikkus ja õige naiselikkus, teisi soolisi väljendusi ja identiteete arvesse ei võeta. Soostereotüübid toimivad piirajatena, kuna nendega kitsendatakse enda ja teiste valiku- ja olemisvõimalusi – on olemas soole paslikud variandid ja teised võimalused, mida pikemalt ei kaaluta ja sobimatuks kuulutatakse. Stereotüübil võib olla vähe seost tegelikkusega, aga selle põhjal tehakse mingi grupi või isiku kohta järeldusi. Soostereotüüpidest lähtumine võib viia soolise diskrimineerimiseni.
Sootuimus
Sootuimus (kasutatakse ka soopime; ingl gender blind) on mõiste, mida kasutatakse eelkõige selliste seaduste ja poliitikameetmete puhul, mis näevad inimesi ühetaolisena ja eiravad neid spetsiifilisi sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi kontekste, milles naised ja mehed elavad. Tulemuseks on poliitikameetmed, mis ei arvesta nende rollide või kohustustega, mida enamus vastavasse soogruppi kuuluvaid inimesi mingil ajahetkel ühiskonnas täidavad ega vasta nende vajadustele. Seega põlistavad need ebavõrdsust või halvemal juhul süvendavad seda.
Soouuringud
Soouuringud (ingl gender studies) on interdistsiplinaarne ja akadeemiline uurimisvaldkond, mille analüüsi keskmes on sooline identiteet, sooline representatsioon ja üha rohkem ka seksuaalsus. Sinna alla kuuluvad naisuuringud, kriitilised mees- ja maskuliinsusuuringud ning LGBT uuringud. Uurimisvaldkonnad käsitlevad sugu ja seksuaalsust näiteks kirjanduses, keeltes, ajaloos, politoloogias, sotsioloogias, antropoloogias, meediauuringutes, õiguses, meditsiinis, majandusteoorias jm. Üha rohkem pööratakse tähelepanu sellele, kuidas sugu on seotud sotsiaalse klassi, nahavärvi, etnilise identiteedi ja teiste inimese identiteedi aspektidega.
Sugu
Sugu (ing sex/gender) saab käsitleda erinevatest aspektidest, millest osa on isikupõhised ja osa ühiskondlikud/sotsiaalsed või mõlemat.
- Bioloogiline sugu (ingl sex) määratakse lähtuvalt inimese bioloogilistest ja füsioloogilistest omadustest.
- Juriidiline sugu (ing sex, legal gender) on juriidiline kategooria, mis kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil, Eestis ka isikukoodis. Eestis on olemas kaks kategooriat – naine ja mees. On riike, kus juriidilisi sugusid on rohkem, nt Saksmaa.
- Sooline identiteet (ingl gender identity) tähendab inimese enda tunnetatud sugu. See võib (aga ei pruugi) kokku langeda sünnil määratud sooga. Inimene võib määratleda ennast mehena, naisena või mõelda väljapool sookategooriaid jne. Inimesed, kelle sooline identiteet erineb sünnil määratust, võivad kasutada termineid transsooline, kväär (queer), mittebinaarne jne.
- Sooline eneseväljendus (ingl gender expression) tähendab seda, kuidas inimene väljendab enda sugu, näiteks riietuse, kehakeele, soengu, sotsiaalse käitumise, hääle, meikimise jne kaudu.
- Sotsiaalne sugu (ingl gender) tähendab nais- või meessoole omistatavaid omadusi ja soorolle, mis on sotsiaalselt konstrueeritud (ühiskond dikteerib, millised peavad olema naised ja millised mehed) ning määravad naiste ja meeste käitumise, mõtlemise ja võimaluste erinevuse ning nendevahelised sotsiaalsed suhted.
Tasustamata töö
Tasustamata töö (ingl unpaid work, unpaid labor) on töö, millega luuakse tooteid ja osutatakse teenuseid, kuid millega ei kaasne tasustamist, nt kodutööd ning ülalpeetavate eest hoolitsemine. Tasustamata töö ei kajastu tavaliselt majandusstatistikas. Ajakasutuse uuringud näitavad suuri erinevusi tööealiste naiste ja meeste tasustatud ja tasustamata töö tegemisel. Naised teevad meestega võrreldes rohkem tasustamata tööd ja mehed rohkem tasustatud tööd.
Võrdne kohtlemine
Võrdne kohtlemine (ingl equal treatment) on (soolise) diskrimineerimise vastandmõiste ja tähendab, et puudub diskrimineerimine. Soolise diskrimineerimise keelamine ei eelda seda, et naisi ja mehi koheldaks ühesuguselt siis, kui olukorda mõjutavad tingimused ei ole samasugused. Diskrimineerivaks ei peeta isiku või grupi toetamist erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit (nt leebemaid nõudeid sisseastumiskatsetel esimesse klassi poistele või sõjaväkke naistele). Kokkuvõttes tuleb võrdseid kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.
Võrdsed võimalused
Võrdsed võimalused (ingl equal opportunities) soolise võrdsuse mõttes tähendavad soost, soorollidest, stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumist majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses elus osalemisel.
Lisainfo
EIGE sõnastik. EIGE sõnastikus on terminid ja nende definitsioonid ära toodud kõikides ELi keeltes, sh eesti keeles.
ENUTi ülevaade terminoloogiast
Euroopa Nõukogu: Gender Equality Glossary (inglise keeles)
Feministeeriumi sõnastik. Feministeeriumi sõnastikus on kaasaegset sõnavara, sh slängi.