Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde
Vaegnägijatele

Sooline võrdsus

Eesti eesmärgid

Eesti heaolu arengukava 2016–2023 üks neljast alaeesmärgist on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Heaolu arengukava üldeesmärgid on

  • suur tööhõive tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu,
  • sotsiaalse ebavõrduse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.

Alaeesmärgid on

  1. tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
  2. Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud.
  3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.
  4. Naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Neljanda alaeesmärgi raames keskendutakse soolise võrdsuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke vältimiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks eri eluvaldkondades on määratletud soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärgid perioodiks 2016–2023. Need on järgmised:

  • soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele;
  • soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul;
  • naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele;
  • soolise tasakaalu saavutamisele ühiskonna otsustustasanditel;
  • õiguste kaitse tõhustamisele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajaliku institutsionaalse võimekuse, sh analüüsi- ja haldusvõimekuse tagamisele.

Alaeesmärgi saavutamiseks kavandatavad poliitikainstrumendid hõlmavad põhiliselt õigusloome-, teavitus-, koolitus- ja analüüsitegevusi. Tegevused on suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka konkreetsetele sihtrühmadele ja institutsioonidele, sh tööandjad, haridustöötajad, õigusspetsialistid ja poliitikakujundajad.

Heaolu arengukava rakendamine toimub n-ö rulluvate nelja-aastaste programmide põhjal. 

Loe siit heaolu arengukava tervikteksti.