ÜRO eesmärgid
1995. aastal korraldas ÜRO Pekingis neljanda maailma naiste konverentsi, kus võeti vastu Pekingi deklaratsioon ja tegevuskava. Pekingi deklaratsioon on poliitiline lubadus pühenduda üle terve maailma võrdsuse, arengu ja rahu saavutamisele. Eesti oli samuti oma delegatsiooniga esindatud.
Tegevusplatvormil pole valitsusi juriidiliselt siduvat jõudu, kuid sellel on poliitiliselt tugevalt siduv iseloom, kuna liikmesriigid on lõppseisukohas avaldanud järgmist: „Käesolevaga võtame vastu ja pühendame end valitsuste nimel alljärgneva tegevusplatvormi täitmisele, kindlustades sellega soolise aspekti sisaldumist kõikides meie programmides ja poliitikasuundades.”
Pekingi tegevuskavas toodi välja 12 teemat, millele tuleb tähelepanu pöörata, et saavutada sooline võrdsus ja naiste võimestatus.
Tegevuskava täitmist seiratakse ülemaailmselt iga viie aasta tagant.
Lisaks seiratakse protsessi seireprotsess ELi raames. 1999. aastast alates on Euroopa Liidu Nõukogu regulaarselt eesistujariigi juhtimisel läbi rääkinud Pekingi tegevuskava valdkondades soolise võrdsuse edendamist käsitlevaid järeldusi ning kokku leppinud ka hulgas indikaatorites, mille kaudu mõõta ELis Pekingi eesmärkide suunas liikumist. Regulaarselt koostatakse tegevuskava täitmise valdkondlikke ülevaateid (praegu koostab aruandeid EIGE), iga viie aasta tagant koostab EIGE lisaks liikmesriikide aruannetele veel ka ELi Peking+x aruande (x tähistab viieaastast sammu).
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal 2017. aastal esitati nõukogu järeldusedEnhanced measures to reduce horizontal gender segregation in education and employmentPekingi tegevusplatvormi rakendamise läbivaatamise raames ELis. Järelduste alusena kasutati EIGE aruannet Pekingi tegevusplatvormi rakendamiseks “Study and work in the EU: set apart by gender: Review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member”.
Deklaratsiooni eestikeelse teksti leiad siit.
Infot indikaatorite kohta, millega jälgida Pekingi tegevusplatvormi täitmist, leiad siit.
EIGE koostatud soopõhise valdkondliku info ja analüüsi sisaldavad Pekingi tegevusplatvormi aruanded on leitavad siit.
Deklaratsiooni „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 võeti vastu ÜRO tippkohtumisel 25. septembril 2015. Uued eesmärgid kehtivad kõikidele riikidele ning selle elluviimiseks on vaja panust nii valitsustelt kui ka valitsusväliselt sektorilt.
Tegevuskava 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki katavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemad. Üks eraldi eesmärkidest on sooline võrdsus.
Riikidele on aruannete koostamine vabatahtlik. Soovituslikult annab iga riik ülevaate tegevuskava 2030 elluviimisest vähemalt kahel korral tegevuskava 2030 perioodi jooksul. 2016. aastal esitas ÜRO säästva arengu kõrgetasemelisele poliitilisele foorumile ülevaated 22 riiki. Ülevaate koostamise eesmärk on selgitada välja head tavad, mida tegevuskava 2030 elluviimisel kasutada, ning nimetada kitsaskohad, mille puhul on vaja jõupingutusi.
Eesti ülevaade põhineb Eesti senisel kogemusel säästva arengu eesmärkide elluviimisel ning toob välja plaanid ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisega seonduvalt.
Loe ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsed säästva arengu eesmärkide kohta.