Euroopa Liidu õigusaktid
Euroopa Liidu õiguses on soolise võrdõiguslikkuse teema puhul olulised liidu aluslepingud, Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta ning valdkonda reguleerivad direktiivid.
Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud.
ELi lepingu artikkel 2
Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
ELi lepingu artikkel 3 lõige 3
Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.
ELi toimimise lepingu artikkel 8
Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.
Euroopa Liidu toimimise lepinguga korraldatakse liidu toimimist ning määratakse kindlaks liidu pädevuse valdkonnad, pädevuse teostamise ulatus ja kord.
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud põhiõigused, mida Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad ELi õiguse rakendamisel järgima. Põhiõiguste Harta artikkel 21 sätestab diskrimineerimiskeelu ja artikkel 23 naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse.
Artikkel 21 Diskrimineerimise keeld
Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
Artikkel 23 Naiste ja meeste võrdõiguslikkus
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.
Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1158 milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (2019) Loe tervikteksti
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (2010). Loe tervikteksti
Nõukogu direktiiv 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (2010). Direktiiv muutub kehtetuks 2.08.2022 ja seda asendab direktiiv 2019/1158. Loe tervikteksti
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (2006). Loe tervikteksti
Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (2004). Loe tervikteksti
Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (1992). Loe tervikteksti
Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (1978). Loe tervikteksti