Sooline võrdsus

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 14 kohaselt on diskrimineerimine keelatud üksnes seoses teiste konventsiooniga tagatud õiguste kasutamisel. Protokoll nr 12 muudab diskrimineerimiskeelu eraldiseisvaks kohustuseks, kuid sellega ei ole Eesti veel ühinenud.

Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 14 keelab diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse, poliitilise või muu veendumuse, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuuluvuse, varandusliku, sünni- või muu seisundi alusel.

Konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 16. juunil 1996. aastal.

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

Euroopa sotsiaalharta artikkel 4 kohustab lepingu osapooli muuhulgas tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu. 

Artikkel 20. kohustab lepingupooli tunnustama õigust võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele töö- ja kutseküsimustes soost sõltumata ning võtma meetmeid, tagamaks või edendamaks selle rakendamist järgmistes valdkondades:

a) töö saamine, kaitse vallandamise vastu ja kutsealane taasintegreerumine;

b) kutsenõustamine, kutseõpe, ümberõpe ja rehabilitatsioon;

c) töösuhte- ja töötingimused, kaasa arvatud töötasu;

d) karjäär, kaasa arvatud edutamine.

Artikkel 8 käsitleb töötavate naiste õigust emaduse kaitsele ja artikkel 27 perekondlike kohustustega töötajate õigust teistega võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele. 

Euroopa sotsiaalharta jõustus Eestis suhtes 01. novembril 2000. aastal. 

Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta

Konventsiooni eesmärkideks on: 

a kaitsta naisi vägivalla kõigi vormide eest, ennetada, karistada ja kaotada naistevastast vägivalda ja perevägivalda; 

b aidata kaasa naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimisele ning edendada naiste ja meeste sisulist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste jõustamise kaudu; 

c töötada välja igakülgne raamistik, poliitikad ning meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks; 

d edendada rahvusvahelist koostööd naistevastase ja perevägivalla kaotamiseks; 

e toetada ja abistada organisatsioone ja õiguskaitseorganeid, et nad teeksid tõhusat koostööd ning võtaksid omaks integreeritud lähenemine naistevastase ja perevägivalla kaotamisele. 

Konventsioon sätestab esimest korda rahvusvahelises õiguses ka mõiste “sugupool” (gender) definitsiooni. Sugupool tähendab sotsiaalselt konstrueeritud rolle, käitumist, tegevusi või omadusi, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab.

Konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 1. veebruaril 2018. aastal.

Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon