Kutseharidus
Kutsehariduse erialavalikud on tugevalt sooliselt jaotunud. Enamikus suurtes õppekavarühmades (IT, ehitus, transport, energeetika, mehaanika) on poisid suures ülekaalus, neid on õppijate hulgas 80–99 protsenti. Vaid turismi-, toitlus- ja majutusteeninduse rühmas on tüdrukuid ca 70 protsenti.
Soolisel segregatsioonil kutsehariduses on olulised tagajärjed kutsehariduse vilistlaste käekäigule tööturul, näiteks sooline palgalõhe (naiste kahjuks), mis on kutseharidusega töötajate hulgas suurem kui Eestis keskmiselt.
Õpingute enneaegne katkestamine (kutsekeskhariduses 19,2%) või õpingutest välja langemine (kutsekeskhariduses 9,4%) on rohkem levinud meeste seas ja väljalangemine on endiselt suur. (Erinevus katkestajate ja väljalangejate vahel on peamiselt selles, et väljalangejad ei jätka aasta jooksul oma haridusteed.)
Neid soolisi lõhesid tuleb kutseõppevõimaluste kättesaadavust parandades arvesse võtta. Euroopa Komisjoni teatiseskutsehariduse ja -koolituse alase koostöö kohta rõhutatakse, et nõustamisteenuste puhul on oluline pöörata tähelepanu naiste ja meeste võrdõiguslikkusele ning julgustada noori proovima ja valima sooliselt ebatraditsioonilisi ameteid.
Õpingute katkestamise ja õppevõlgnevuste tekkimise reaalsete põhjuste detailsem väljaselgitamine sugude lõikes võimaldab arvestada soogruppide erinevate olukordadega ja välja töötada sihipärasemaid meetmeid selle negatiivse trendi pidurdamiseks.
Kutse- ja kõrgharidusõppe võimalusi tutvustavates infomaterjalides ja meediakampaaniates tuleb vältida soolisi stereotüüpe tekstides ja kuvandites. Seejuures tuleb silmas pidada, et vaja on soodustada naiste osalemist tehnilist kvalifikatsiooni andvate kutsealade ning täppisteaduste ja tehnoloogiaga seotud erialade õppes ning meeste osalemist teenindamise ja hooldamisega seotud kutsealade ning haridus- ja meditsiinivaldkondade erialade õppes.