Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde
Vaegnägijatele

Sooline võrdsus

Sooteadlik pedagoogika

Sooliste erinevuste konstrueerimine toimub suures ulatuses nii märkamatult ja ettekavatsematult, et on enamasti kujunenud harjumuseks, mis võib väljenduda keeles, mõtlemises, hoiakutes. Viimaste nähtavaks tegemine, soostereotüüpide ja müütide kummutamine, võimaldab arendada selliseid tavasid ja harjumusi, mis aitavad soolist ebavõrdsust vähendada ja võrdõiguslikkust edendada.

Õpetajate ja kasvatajate sooteadlikkus tähendab, et osatakse mõista ja mõtestada oma kasvatus- ja õpetamisviise ning nende taga olevaid väärtusi, hoiakuid ja norme. Samuti osatakse püstitada selliseid õppe- ja kasvatuseesmärke, mis aitavad kompenseerida soogrupi neid oskusi, hoiakuid, mida traditsiooniliselt konkreetsele soole omaseks ei peeta: näiteks anda poistele senisest enam sotsiaalseid ja tütarlastele rohkem enesekehtestamise oskusi. 

Hariduslike võimaluste võrdsuse saavutamiseks rakendatakse sootundlikku pedagoogikat, mis eeldab ühelt poolt õpetaja enda arusaamist sellest, kuidas on kujunenud tema sooline identiteet, millised on selle tugevused ja nõrkused, teadmist, kuidas tema enda arusaamad mõjutavad ta keelekasutust, kehakeelt, hoiakuid, huvisid, maailmanägemist, ideid ja ettekujutusi sugudest ja teiselt poolt arusaamist soolisuse konstrueerimisest ühiskonnas ja soorollide paindlikumaks muutmise vajadusest. 

Sootundlik pedagoogika vaidlustab “õiged“ ja “valed“ tüdrukuks ja poisiks või meheks ja naiseks olemise viisid, aitab lastel integreerida erinevaid ja mõnikord vastukäivaid kujutisi nende minapilti, kuna lihtsad ning aegunud soostereotüübid ühiskonnas vastavad järjest vähem naiste ja meeste nüüdisaegsetele komplekssetele eludele. 

Sootundlikuma lähenemise rakendamiseks toetutakse konkreetsetele alusandmetele, analüüsides

  • kas õppeasutuses märgatakse erinevusi tütarlaste ja poiste / naise ja meeste olukorras;
  • kuidas suhtutakse koolis, õppekavas, õppematerjalides ja variõppekavas (kooli kliimas) ilmnevatesse mehelikkuse/naiselikkuse vormidesse ja võimusuhetesse;
  • millistest teadmistest, hoiakutest ja väärtustest lähtuvalt neid analüüsitakse.

Loe sooteadliku pedagoogika kohta lisa portaalist Haridus ja Sugu.