Ülevaade
Kliimamuutustel on suurem mõju sellistele elanikkonnarühmadele, kes on kõige haavatavamad, olenemata sellest, kas need asuvad arenenud või vähemarenenud piirkondades. Haavatavamad ühiskonnagrupid, sh vaesemad ja suuremad pered, vähemharitud, kehvema tervisehinnanguga inimesed, ja eriti naised, kes kuuluvad haavatavatesse gruppidesse, tunnetavad puudujääke keskkonna turvalisuses teravamalt.
Kliimamuutused mõjutavad kõiki riike ja kõiki inimesi kogu Euroopas ja kogu maailmas, kuid nende mõju ei ole piirkondade, põlvkondade, vanuse- ja sissetulekurühmade, ametite ja sugude vahel võrdselt jaotunud.
Sooline perspektiiv on asjakohane kõikides keskkonnapoliitika valdkondades. Naiste ja meeste tarbimisharjumustel ja elustiilil on oluline mõju kliimamuutusele. Samuti mõjutab kliimamuutus naisi ja mehi erinevalt, nende soo ja soorollide, näiteks lapsevanemaks olemise, aga veelgi enam sotsiaalsete erinevuste tõttu.
Soolised erinevused on ilmsed ka keskkonnateadlikkuses, loodusressursside tundmises ning keskkonnaprobleemide tajumises. Soolised erinevused on ka selles, milliseid tarbimis- või keskkonnahoiuharjumusi ema või isa lastele kasvatuse käigus edasi annavad.
Kliimakriisi globaalsed mõjud ulatuvad Eestissegi ja tulevikus üha enam. Lähikümnenditel ei pruugi anda tooni mitte niivõrd äärmuslikud ilmastikunähtused Eestis või Euroopas kohapeal – kuigi ka tormisus ja kuumalained võivad sageneda ja intensiivistuda –, vaid rändesurve, kuna inimesed, kelle elukeskkond on osutunud kliimamuutuse tõttu sobimatuks, on sunnitud otsima endale uusi elupaiku. Kõigil muutustel, sh kliimamuutusel on soopõhine mõõde ja mõju, mis puudutab nii kohalikke kogukondi kui ka kliimapagulasi. Eesti kliimakavas 2030 ega Eesti kliimapoliitika põhialustes 2050 ei ole soopõhist mõõdet arvestatud.
Kui haavatavaid elanikerühmi eraldi arvesse ei võeta, siis koos kliimamuutustega süveneb olemasolev ebavõrdsus veelgi. Kohalike ökosüsteemide, näiteks metsa säilitamisel või taastuvenergia tootmisel peaks olema kaasatud kohalik kogukond – naised ja mehed, kelle teadmised loodusressursside majandamisest on kohaspetsiifilised.
Sooline võrdsus keskkonnapoliitikas tähendab nii naiste kui ka meeste vajaduste arvestamist ja naiste osalemise suurendamist otsustusprotsessides. Soolise mõõtmega arvestamine võib seega olla väga oluline nende poliitikavaldkondade täieliku potentsiaali ärakasutamisel. Ilma soolist mõõdet arvestamata ei saa kaasata kõiki potentsiaalseid muutuste elluviijaid ja töötada välja viise kliimamuutusega toimetulekuks.
Sooga seotud normid, ootused, vastutus ning sooline tööjaotus kujundavad inimeste suhteid keskkonda. Loodusressursside valdamisel ning kasutamisel on soopõhised erinevused, näiteks omavad mehed suuremat osa maailma põllumajandusmaast.
Soolised erinevused ilmnevad ka loodusressursside omamises, kasutamises, juhtimises ning õigustes ressurssidele. Samuti selles, kui palju loodusega kokku puututakse. Kõik need erinevused aitavad kaasa sellele, et soolised erinevused tulevad esile ka keskkonna eest hoolitsemisel ja -kaitsel.
Soolise võrdsuse tähtsust keskkonnaküsimustes on arutatud alates 1970ndate algusest, mil kasvav arutelu keskkonnamuutuste üle ristus uuringutega naiste rollide kohta arengupoliitilistes strateegiates. ÜRO, Maailmapanga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide eelkõige arengumaade majandusarengut suunavate programmide ja tegevuste rakendamisel on selgunud, et programmid, mis arvestavad naiste ja meeste erinevate rollide ja vajadustega, on tõhusamad. Jätkusuutlik areng nõuab terviklikku lähenemist, millesse on integreeritud sooperspektiiv.
Soolist võrdsust peetakse oluliseks kliimakaitsepoliitikas, eriti kohanemis- ja leevendusstrateegiate kavandamisel ja rakendamisel ehk kliimamuutusega tegelemisel. Et sugu kliimamuutustega tegelemise strateegiates arvestada, tuleb arvesse võtta eri aspekte.
Uuringud on välja toonud tõendeid soospetsiifiliste tarbimisharjumuste kohta, mis mõjutavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja seega ka kliimamuutusi. Näiteks sõltuvad naised meestest rohkem ühistranspordi kättesaadavusest, kuna nad omavad vähem autosid, aga ka seetõttu, et naised eelistavad kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, näiteks ühistransporti.
Ka arusaamad ja hoiakud kliimamuutuste ja kliimapoliitika võimaluste suhtes varieeruvad oluliselt sõltuvalt soost. Naised muretsevad kliimamuutuste pärast keskmiselt rohkem kui mehed. 2020. aastal Keskkonnaministeeriumi läbiviidud keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt peab 47% naistest ja 38% meestest keskkonnasäästlikku eluviisi väga oluliseks. Kliimavaldkonnas on olnud tähelepanuväärne eelkõige noorte naiste roll muutuste eestvedajana.
Naised on madalama keskmise sissetuleku tõttu suuremas energiavaesuse (võimetus osta energiat kodu kütteks või muudeks vajalikeks toiminguteks) ohus kui mehed ning neil on vähem võimalusi investeerida vähese süsinikdioksiidiheitega variantidesse, nagu energiatõhusus ja taastuvenergia.
Ka mehi puudutab kliimamuutus negatiivselt, seda eriti siis, kui nad on vaesed. Näiteks mehed võivad tunda tugevat stressi ja ärevust, kui kliimamuutused mõjutavad nende tavapärast maaharimisel põhinevat elatise teenimist ning nad suuda enam täita ühiskonna ettekirjutatud pere peamise leivateenija rolli.
Keskkonnateemadest teadlikkuses mängivad peale soo rolli ka muud tunnused. Näiteks on vene suhtluskeelega elanikkond Eestis vähem informeeritud keskkonnateemadest ja peab keskkonnasäästlikku eluviisi vähem oluliseks kui eestikeelne elanikkond. Seda tuleb näiteks teavituskampaaniaid kavandades arvesse võtta.
Sugu ja keskkonnateemasid lõimivate uuringute põhijäreldustena tuuakse välja:
- kliimamuutused ja ökosüsteemide hävimine avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju
- looduskatastroofides hukkub rohkem naisi kui mehi
- meeste ja naiste tarbimisharjumused mõjuvad kliimamuutustele erinevalt
- kliimaprobleemide aruteludel on naised olnud alati alaesindatud
Soolise võrdsuse seisukohast on olulisimad küsimused, mida keskkonna- ja kliimapoliitikas arvestada, järgmised:
- naised keskkonnateemalises otsustusprotsessis
- soolised erinevused kliimamuutuste mõjudes
- soolised erinevused kohanemis- ja leevendusstrateegiates
Kliimamuutust puudutavad poliitikasuunad ja meetmed läbivad nii keskkonnakaitse, transpordi ja energia kui ka tootmise ja põllumajanduse valdkonda, kus harilikult on otsustustasandil meeste ülekaal. Nii jäävad otsustamisel kasutamata naiste erinevast elukogemusest tulenevad teadmised.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ellurakendamisel püstitati 2012. aastal eesmärgiks saavutada naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine kõigis konventsiooni ja Kyoto protokolli kaasatud organites, esindus- ja otsustuskogudes. Eesmärgi saavutamist analüüsitakse regulaarselt.
Keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdsuse ühise indeksina on välja pakutud indeksit EGI (The Environment and Gender Index), mille on välja töötanud rahvusvaheline looduskaitseliit. Indeks toetub andmetele elukeskkonna ja tervise, ökosüsteemi, naiste õiguste ja osaluse ning hariduse kohta. Indeksi eesmärk on anda võimalus valitsustel jälgida, kuidas liigutakse rahvusvahelistes kokkulepetes sõnastatud eesmärkide poole, sh soolise tasakaalu poole kliima ja looduskeskkonnaga seotud otsustustasanditel.
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas teemavaldkonna “Naised ja kliimamuutused” jälgimiseks järgmised indikaatorid.
- Naiste osakaal kliimamuutustega tegelevate (keskkonna-, transpordi-, energia-) ministrite hulgas.
- Naiste osakaal Euroopa Komisjoni asjakohastes peadirektoraatides (liikuvus ja transport, keskkond, energeetika, kliimameetmed) ja Euroopa Parlamendi asjakohastes komiteedes (transport ja turism, tööstus, uuringud ja energia, keskkond, rahvatervis ja toiduohutus).
- Naiste osakaal Euroopa Liidu ja liikmesriikide delegatsioonides kliimamuutust käsitlevatel konverentsidel ja tugiorganisatsioonides, sh naissoost delegatsioonijuhtide osakaal.
- Naiste osakaal loodusteaduste ja tehnoloogia erialade kolmanda taseme lõpetajate seas.
Äärmuslikel ilmastikutingimustel on sooline mõju.
Uuringuandmed näitavad, et soolised erinevused kliimamuutuste mõjudes tähendavad seda, et äärmuslike ilmastikutingimuste ajal on naiste seas rohkem ohvreid, samuti suureneb naiste koormus lähedaste eest hoolitsemisel.
Olulised on peale soo ka teised eristavad tegurid, nagu vanus, sotsiaalmajanduslik staatus ja rahvus. 2010. aastal tehtud uuringus Euroopa kuumalainete kohta jõuti järeldusele, et võrreldes teiste gruppidega on Euroopa kuumalainete tagajärjel suremus keskmiselt suurem hingamisteede haigustega ja südamehaigustega inimeste seas, aga ka vanemaealiste naiste seas.
Nii naised kui ka mehed on kliimamuutuste suhtes haavatavad, eriti kui see vähendab nende võimet kohaneda kliimamuutuste negatiivsete mõjudega ja kahjustab ka nende võimet aidata kliimamuutusi leevendada.
Siiski puutuvad naised suurema tõenäosusega kokku selliste sotsiaalmajanduslike takistustega, mis muudavad nad pidevalt kliimamuutuste ja katastroofide mõju suhtes meestest haavatavamaks. Näiteks ei pruugi naistel olla kliimatingimuste halvenedes piisavalt ressursse mujale kolimiseks; väikeste laste olemasolu võib ümberpaiknemise veelgi keerulisemaks muuta.
Soosuhete arvestamine aitab mõista, miks mõned inimgrupid panustavad kasvuhoonegaaside heitekogustesse erinevalt ja miks osa gruppe mõjutavad kliimamuutused teisiti. Samuti võimaldab see analüüsida viise, kuidas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine võivad tulevikus kaasa tuua erinevaid rolle ja kohustusi. Neid tuleb arvesse võtta, et leida lahendusi, mis põhinevad kõikide sugude oskustel, teadmistel, ressurssidel ja kogemustel.
Naistel ja meestel on erinevad võimalused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks üksikisiku ja grupi tasandil. Naistele ja meestele kättesaadavad võimalused üleminekuks vähese süsinikdioksiidiheitega eluviisile ja nendega seotud tehnoloogilistele lahendustele on korrelatsioonis sellega, milline on nende haridus, soolised rollid, tööjaotus ja sissetulek. Kui hariduses on soolised lõhed, siis kanduvad need ka edasi kliimaga seotud tegevustesse ja otsustesse.
Naiste ja meeste erinevad toitumisharjumused (loomsete toodete tarbimine) mõjutavad erineval määral põllumajandustoodete kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Erinevused tulenevad soorollidest ja identiteetidest, mis mõjutavad naiste ja meeste käitumismustreid ja harjumusi.
Neid soolisi erinevusi teenuste ja kaupade tarbimises võib osaliselt seletada soorollidega, mis on ühiskonnas kinnistunud ja mille järgi naised ja mehed elavad. Uuringud on näidanud, et naistel on tõenäolisemalt parem teadlikkus terviseprobleemidest ja arenenum riskitaju, mis sageli mõjutab seda, kuidas nad tajuvad ohtu tervisele ja keskkonnale, samas kui mehed kipuvad pigem väärtustama mugavust.
Meeste hulgas on vähem neid, kes eelistavad autoga sõitmisele keskkonnasõbralikumaid liikumisviise, on vähendanud liha söömist või pööravad vähem tähelepanu sellele, et mitte osta liiga palju toitu või ülepakendatud toitu. Mehed ostavad oluliselt vähem kasutatud riideid, samas ostavad mehed üldiselt vähem rõivaid.
Kohanemisvõimet parandavad tegevused (nt kliimakindel põllumajandus ja toiduga kindlustatuse tagamine, vee säilitamise ja tõhusa kasutamise edendamine, kahjurite ja haiguste tõrje, metsatulekahjud jm) on säästva arengu jaoks üliolulised. Kohanemismeetmed, mis on üksikute naiste ja meeste, perede ja leibkondade igapäevased probleemid, nõuavad tõenäoliselt rohkem ressursse, kui neisse gruppidesse kuuluvatel inimestel on kasutada, seetõttu tuleb neid ka vastavalt toetada. Kliimamuutuste leevendusstrateegiad mõjutavad soolist võrdsust ja sooline ebavõrdsus mõjutab kliimapoliitikat.
Kuigi kliimamuutused mõjutavad nii naisi kui ka mehi ning leibkondi, kus otsuseid langetavad nii naised kui ka mehed, on kliimamuutuste mõju tõenäoliselt naiste jaoks teravam, kuna sissetulekud ning sotsiaalsed ja majanduslikud ressursid on sugude vahel ebavõrdselt jaotunud.