Ülevaade
Sooline võrdsus kultuurivaldkonnas tähendab seda, et naiste ja meeste rollid kultuurielus – nii kultuuri tarbijatena kui ka loojatena on võrdselt julgustatud, hinnatud ja nähtavad.
Sooline võrdsus kultuurivaldkonnas on oluline, sest elanikkonna liikmete vaimne, intellektuaalne ja loominguline ambitsioon, panus ja huvid on mitmekülgsed, ning sooline perspektiiv aitab sellega arvestada. Et luua filme, saateid, lavastusi, kirjandusteoseid, näitusi jm loomingut ning väärtustada kultuuripärandit, tuleb arvestada, et teosed ja tegevused seostuksid tähendusrikkalt mitmesuguse taustaga, sh eri soost ja vanuses inimestega.
Naissoost kultuurivaldkonna töötajatel on kogu ELis tavaliselt vähem juurdepääsu loomingu- ja tootmisressurssidele, neile makstakse vähem kui meestele ning nad on alaesindatud juhtivatel ja muudel otsuseid langetavatel ametikohtadel, samuti kunstiturul. Naiste tööd võivad suurema tõenäosusega häirida seksistlikud suhtumised, soostereotüübid, samuti on ohuks seksuaalne ahistamine töökohal.
Näiteks Euroopas moodustavad naised registreeritud heliloojatest ja laulukirjutajatest 20% või vähem ning teenivad keskmiselt 30% vähem, kui selles sektoris töötavad mehed (allikas: “Women in Music”, 2019).
Näiteks 2017. aastal oli vaid 3–5% Euroopa ja USA suurtest püsikollektsioonidest esindatud teoste autoritest naissoost. Vaid 13,7% Euroopa ja USA galeriide esindatud elavatest kunstnikest olid naised (allikas: “National Museum of Women in the Arts” (USA), 2019) (USA),
Osalemine kultuurielus
Teatud sotsiaalsete gruppide liikmetel ei pruugi olla kultuuriüritustele ligipääsu. Euroopa Komisjoni tellitud uuringus “The economy of culture in Europe” tuuakse välja, et põhjused, miks kultuuritegevuses ei osaleta, erinevad naiste ja meeste seas suuresti: mehed toovad naistest enam põhjusena huvipuuduse, ja naised viitavad rohkem, et nad ei saa osaleda, kuna pole piisavalt rahalisi vahendeid (näiteks ürituste piletiteks, lapsehoiuks).
Eesti andmed
Kultuurivaldkonnas on kõige olulisemaks alusuuringuks kultuuris osalemise uuring, millega kogutakse ka soopõhist statistikat kultuuris ja spordis osalemise kohta, nii pealtvaataja kui ka harrastajana, see info on leitav Statistikaameti statistikaandmebaasis, kultuurielus osalemise rubriigist. Andmed ja analüüsid annavad väärtuslikku infot, et soolise ebavõrdsuse olukorda parandada.
Statistikaameti andmetest on näiteks teada, et Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Need andmed aitavad kavandada sekkumisi neile ühiskonnagruppidele, kes teatrit/etenduskunsti vaatama ei jõua.
Kultuurivaldkonna probleemid
Kultuurisektori soolise ebavõrdsuse probleemid Euroopas on sarnased teiste tegevusvaldkondade omadega: juurdunud soostereotüübid, sooline segregatsioon ja naiste vähene esindatus kultuurivaldkonna otsuste juures.
FIA ehk Rahvusvahelise Näitlejate Föderatsiooni aruande “Age, Gender and Performer Employment in Europe” andmetel on näiteks
- naissoost näitlejatel lühem karjäär,
- naised üleesindatud kultuurisektori vähemmakstud töökohtadel ja tugevasti alaesindatud suurema sissetulekuga töökohtadel,
- naissoost esinejad üle Euroopa arvamusel, et nende sugu vähendab nende võimalusi karjääri tegemisel ja kõikides teistes töö aspektides.
Eraldi tuleb probleemina välja tuua kultuurivaldkonna spetsiifiline omadus: võrreldes teiste valdkondadega tegutseb kultuurisektoris rohkem vabakutselisi töötajaid. Vabakutseliste töötajate sissetulekud võivad korraga olla ajutised ja väikesed. Praxise analüüsi (ilmumisel) andmetel on Eestis vabakutselistest loovisikutest kolmveerand naised.
Naissoost vabakutseliste töötajate jaoks probleemid kuhjuvad: sissetulekulõhe puhul on pension, töötuskindlustushüvitis või vanemahüvitis meestega võrreldes väiksem.
Inimeste uskumuste, väärtuste ja tegelikkustaju kujundamisel on oluline osa meedial ja kultuurisektoril ning seega on ka need olulised kanalid, mille kaudu hoiakuid muuta ja stereotüüpe ümber lükata. Soonorme ja nende kohaseid käitumisi taastoodetakse kultuuritoodete (õpikud, kirjandus, filmid, videomängud, sümbolid ja keelekasutus) kaudu. Nii luuakse kultuurilisi mustreid ja norme ning need mõjutavad tugevalt avalikku arvamust, ka seda, kuidas suhtutakse sugude võrdsusesse.
Soostereotüübid, mida meediategevuse ja kultuuriloominguga alal hoitakse, panustavad traditsiooniliste soorollide põlistamisse (sh naistevastase vägivalla ja seksuaalse ahistamise püsimisse), samuti sellesse, millistes soolistes rollides kultuuri tegevusaladel töötavaid inimesi nähakse, mis omakorda panustab kultuurisektori soopõhisesse sissetulekulõhesse, näiteks teoste ostu puhul naissoost autoritele väiksemate tasude maksmisse.
Sooliste stereotüüpide probleem takistab jätkuvalt oluliste rollide võrdset jaotamist naistele: näiteks filmistsenaariumid ei kajasta endiselt piisavalt naiste tegelikku elu ja mitmekülgset osalemist praegusaegses ühiskonnas ega võta arvesse naiste suurt ja eripalgelist hulka publikus. Naiste ja meeste kujutamisel peaks olema arvestatud, et ei võimendataks ka vanuselisi jm stereotüüpe.
Sooline stereotüüp ja reaalsus, et naise tegevusvälja kuulub kodu ja laste eest hoolitsemine rohkem kui mehe tegevusvälja, ja naised kulutavad rohkem aega kodutöödele ning laste (ja teiste abivajajate) hooldamisele piirab naiste osalemist ja karjääri kõigis valdkondades, sh kultuuris.
Hulk rahvusvahelisi kultuurivaldkonna uuringuid toob välja, et vaatamata kultuurivaldkonnas (kõrg)hariduse omandanud naiste arvule töötavad naised sagedamini madalapalgalistel töökohtadel. Naistel takistab karjääris edenemist valdkonna horisontaalne ja vertikaalne segregeeritus ehk naiste koondumine kultuurisektori madalamalt tasustatud tegevusaladele ja alama astme ametipositsioonidele, kui kõrgema tasuga erialadele ja juhtivatele kohtadele on koondunud mehed. See panustab kultuurisektori palgalõhesse.
Kultuuritööstuses on Euroopa andmetel naised üleesindatud turunduse, korraldamise ja muudel koordineerimisega seotud töökohtadel. Loomingulistele töökohtadele kipub rohkem olema värvatud mehi, samuti on ülekaalukalt mehed esindatud tehnilistel töökohtadel, nagu kaameraoperaatorid, montaažipersonal ja muusikasektori helitehnikaga seotud töökohad.
Soolise perspektiivi lõimimine etenduskunsti ning filmi- ja meediaorganisatsioonide igapäevatöösse eeldab seda, et struktuursed otsused ja värbamis- ja tööprotsessid oleks läbipaistvad, et vältida alateadlike normide ja soostereotüüpse suhtumise võimalikku mõju.
Baltikumis on võrreldes teiste Euroopa riikidega kõige suurem naiste osatähtsus kultuuri tööhõives, naisi on kaks kolmandikku. Eestis ei ole soolist analüüsi ametipositsioonide kaupa tehtud, kuid Euroopas tehtud uuringutest on teada, et naised on olulistes loomingulistes rollides ja otsustusprotsessides tugevalt alaesindatud, mis mõjutab kunstilise väljenduse ja kultuuriproduktsiooni sisu.
Naiste alaesindatus otsustusprotsessides piirab juurdepääsu rahastamisele, mis mõjutab otseselt naiste võimet produtseerida kunstiteoseid või teha kõrgetasemelist loometööd. Samuti on naistel võrreldes meestega märkimisväärne sissetulekulõhe, mis mõjutab naissoost kultuurivaldkonna töötajate majanduslikku stabiilsust ja karjääri.