Sootundlikud indikaatorid
Soolise võrdsuse eesmärkidele lähenemist mõõdetakse sootundlike indikaatorite ja indeksitega.
Indikaatorite kaudu saab jälgida sooliste erinevuste ja soosuhete ajas muutumist.
Indikaator erineb statistikast selle poolest, et see aitab hinnata sotsiaalse keskkonna muutusi, edusamme ja eesmärgini jõudmise tulemuslikkust ehk selle kaudu saab hinnata kavandatud eesmärgi ja tegeliku tulemuse kooskõla.
Indikaatorid võivad olla numbrid, faktid, arvamused või vaated, mis näitlikustavad mingit konkreetset teemat või olukorda ning mõõdavad selles olukorras ajas toimunud muutusi.
Konkreetse valdkonnaga sobivad sootundlikud indikaatorid peavad võimaldama mõõta erinevusi meeste ja naiste olukorras ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemist või naiste ja meeste võrdsuse suurenemist tulemuste ja mõjude tasandil. Lihtsalt mingis tegevustes osalevate meeste ja naiste loetlemisest selliseks hindamiseks ei piisa.
Näiteks võib naiste osalusprotsent teatud koolitus- või tööhõivemeetmetes olla suurem kui meestel, aga kui kursused, mida naistele pakutakse, on lühemad ja annavad kehvema kvalifikatsiooni, ei pruugi projekti tegevused toetada meeste ja naiste võrdsust.
Sootundlikud indikaatorid jagunevad laiemalt kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks indikaatoriteks.
Kvantitatiivne sootundlik indikaator põhineb statistilistel andmetel, mis on esitatud sugude kaupa.
Näiteks naiste osalusprotsent parlamendis, tööturult eemalejäänute arv meeste ja naiste kaupa, osalejate/teenusesaajate arv meeste ja naiste kaupa, ühistranspordi kasutus soo järgi; meeste ja naiste oodatav eluiga, majandussektoris hõivatud naisjuhtide ja kõigi majandussektoris hõivatud naistöötajate suhtarv (nn klaaslae efekt) jmt.
Kvalitatiivne sootundlik indikaator põhineb poolstruktureeritud või struktureerimata intervjuudel, fookusgruppide intervjuudel jmt ning väljendab muutusi meeste ja naiste hoiakutes, kogemustes, arvamustes jne.
Näiteks oluliselt paranenud teadlikkus soolisest võrdsusest ettevõttes esimese projektiaasta lõpuks, naiste enesehinnangu paranemine peale karjäärikoolitust jmt.
Taustainfot erinevate näitajate arendamisest ja arvutamisest, samuti numbreid, mis võimaldavad võrrelda naiste ja meeste olukorda lähtudes Pekingi tegevusplatvormi probleemsetest valdkondadest nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasemel leiab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) kodulehelt andmebaasist “Naised ja mehed Euroopa Liidus – faktid ja numbrid”.
Andmebaasi uuendatakse kaks korda aastas. Indikaatorid on kinnitatud üheteistkümne valdkonna kohta ja puuduvad veel ainult valdkonnas „naiste inimõigused“.
OECD soolise võrdsuse andmebaas sisaldab valitud indikaatoreid, mis näitavad soolise ebavõrdsuse olukorda hariduses, tööhõives, ettevõtluses, tervises ja arengukoostöös ning võimaldavad hinnata, kui kaugel me oleme soolise võrdsuse saavutamisest nendes valdkondades ja millistes valdkondades on kõige rohkem vaja sekkuda. Andmed katavad OECD liikmesriike, Brasiiliat, Indiat, Hiinat, Indoneesiat ja Lõuna Aafrikat.