Sooline võrdsus

Poliitikakujundamise üks osa on kavandada töörühma(de) koosseis(ud) ja koostada kava huvigruppide kaasamiseks.

Sooline tasakaal töögruppides ja administreerivates organites suurendab huvigruppide (meeste ja naiste) usaldust poliitikakujundajate vastu. Kavandades huvigruppide kaasamise kava, tuleks jälgida, et töögruppides oleks kaasatud mõlemast soost huvigruppide esindajaid võimalikult võrdselt. Töögruppidesse tuleks kaasata ka konkreetses valdkonnas tegutsevate vabaühenduste esindajaid ning soolise võrdsuse eksperte. Seda tuleb teha eriti juhtudel, kus ühe soo esindatus konkreetses valdkonnas on oluliselt väiksem kui teise ning tähelepanu tuleks pöörata vähem esindatud soo esindajate kaasamisele ja nende arvamusega arvestamisele.

Näitena võib tuua ettevõtlusvaldkonna, kus naisettevõtjate osakaal on oluliselt väiksem ja kus poliitikasuundade kujundamisel oleks eriti oluline jälgida, et naisettevõtjad oleksid ettevõtluspoliitika kujundamise protsessi kaasatud ja nende arvamusega arvestatakse. Samuti on oluline näiteks meeste, sh isade õiguste eest seisvate organisatsioonide kaasamine sotsiaal- ja perepoliitika kujundamisse jmt.

Selleks, et sekkumised oleksid efektiivsed, tuleb nii täpselt kui võimalik kaardistada naiste ja meeste tegelik olukord valdkonnas, millesse poliitika kujundamisega sekkuda soovitakse. Täpsemalt hõlmab see probleemist ja seda ümbritsevast taustsüsteemist aru saamist ning sihtgruppide määratlemist, kelle olukord sekkumise tagajärjel peaks paranema.

Analüüsides meetme võimalikke potentsiaalseid mõjusid, tuleb läbi mõelda, kas kavandataval ettepanekul on seos soolise võrdsuse teemaga. Et hinnata, kas sooline aspekt on asjakohane, tuleb appi võtta soopõhine statistika ja soopõhised uuringud valdkonna kohta, millesse soovitakse sekkuda.

Oluline on silmas pidada, et valdava enamiku meetmete sihtgruppi kuuluvad kahe suurima ühiskondliku grupi esindajad – naised ja mehed –, mistõttu tuleb alati analüüsida, kuidas rakendatavad meetmed naiste ja meeste olukorda ühiskonnas mõjutavad.

Näiteks on naised ja mehed koondunud erinevatele tegevusaladele. Teenindussektoris töötab üle 79% kõigist tööturul hõivatud naistest. Informaatika ja infotehnoloogia erialal õppijatest on naisi alla 25% ja sotsiaalteenuste erialal jääb meeste osakaal alla 10%. Meeste oodatav eluiga on keskmiselt 10 aastat lühem kui naistel. Naistel on suurem koormus ning ajakulu pereliikmete eest hoolitsemisel jne. 

Et tuvastada seos soolise võrdsuse teemaga, tuleks vastata järgmistele küsimustele:  

• Kas ettepanek on seotud inimestega?  
• Kas ettepanek mõjutab naiste ja meeste igapäevaelu?  
• Kas meeste ja naiste vahel esineb selles valdkonnas erinevusi (õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutuses, ressurssides, osaluses, soorollidega seotud väärtustes ja normides)? 

Kui vastus ühele küsimustest on jaatav, on seos olemas ning kavandatava poliitkameetme mõju naiste ja meeste olukorrale tuleks hinnata, tagamaks, et poliitika või meetmete rakendamise tulemusena ei taastoodetaks ega süvendataks olemasolevat soolist ebavõrdsust, vaid aidataks kaasa soolise võrdsuse saavutamisele. 

Kui seose olemasolus valdkonna ja läbiva teema vahel ei olda kindlad, tuleks eelistada meeste ja naiste olukorra analüüsimist ning soolise mõju hindamise läbiviimist või konsulteerida soolise võrdsuse ekspertidega. 

Arengukava koostamisel soolise mõju hindamise läbiviimise vajadust aitavad hinnata ka järgmised küsimused: 

Kas kavandatav poliitika mõjutab naiste ja meeste  

• ligipääsu ressurssidele (raha, aeg, omand, materiaalsed hüved, informatsioon, haridus jne) ja ressursside jagunemist meeste ja naiste vahel;  
• töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalusi, sh hoolduskohustusi (lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, jne) ja ajakasutust;  
• ameti- ja kutseoskuste arendamise võimalusi;  
• töölesaamise võimalusi, tööelu kvaliteeti ja tööhõivet;  
• võimalusi osaleda ühiskonna otsustusprotsessides;  
• tervist ja haigestumist, tervisekäitumist ning vajadust tervishoiuteenuste järele;  
• turvalisust, vägivalla ohvriks langemise ohtu;  
• tõrjutust, sotsiaalset kaasatust? 

Samuti tuleb uurida, kas kavandatav poliitika mõjutab ühiskonna arusaama soorollidest. Näiteks tööde jagunemist meeste ja naiste vahel, inimeste vastavaid hoiakuid ning käitumist.

Avalikkusele suunatud poliitikameetmete puhul on seose puudumine soolise võrdsuse teemaga pigem erand. Esialgselt sooneutraalsena tunduv meede võib lähemal uurimisel osutuda hoopis sootuimaks ehk selliseks, mis eirab ühiskonnas eksisteerivat meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust ning sihtgruppide vajadusi. 

Meetmed, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine, omavad samuti alati seost meeste ja naiste võrdsuse teemaga. 

Näiteks võib esmapilgul tunduda, et sellisel valdkonnal nagu põlevkivi kasutamine ei ole mingit seost soolise võrdsuse teemaga. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 koostamise ettepaneku järgi on põhieesmärgiks tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, garanteerides põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. 

Samas on põlevkivi kaevandamise tehnoloogilistel võtetel ja kasutamissuundadel erinev mõju nii keskkonnale kui ka kaevandamispiirkonnas elavate inimeste (nii meeste kui naiste) tervisele ja elutingimustele ning tööhõivevõimalustele, kusjuures mõju ja võimalused võivad meeste ja naiste puhul erineda. Näiteks võib tootmise tagajärjel keskkonda sattuvatel keemiliste ainete jääkidel olla meeste ja naiste tervisele erinev mõju ja seda võimalikku mõju tuleks analüüsida sugude kaupa. 

Eestis on suur haridus- ja tööalane sooline segregatsioon – mehed ja naised õpivad erinevaid erialasid ja töötavad erinevatel ametikohtadel. Uute põlevkivitehnoloogiate või kasutamissuundade kasutuselevõtt võib avaldada erinevat mõju meeste ja naiste tööhõive võimalustele piirkonnas olenevalt sellest, millist laadi töökohti luuakse juurde ja milliseid koondatakse. 

Olulisemad valdkonnad ja teemad, mille puhul tuleks soolist aspekti poliitikameetmete kavandamisel kindlasti arvesse võtta ning soolist mõju hinnata on:  

• Hoolekande- ja tervishoiuteenuste korraldus ja inimeste tervis (sh hoolekande- ja terviseteenuste kvaliteet ja kättesaadavus, tervisekäitumine, haiguste või tervisekahjustuste riskitegurid, tervishoiuteenuste hinnad jmt).  
• Tööturg, töösuhted, tööohutus ja töötervishoid (sh ligipääs tööhõivele, töötajate liikumine erinevatele tegevusaladele ja sektoritesse, töökohtade loomine ja kaotamine, täiendus- ja ümberõppe korraldus, töötingimused ja töökeskkond, töö-ja pereelu ühitamine, sotsiaalsed garantiid, tööst põhjustatud haiguste ja haigustega seotud terviseprobleemide esinemine, töökeskkonna ohutegurid jmt).  
• Haridussüsteem ja kultuur (sh teadus- ja arendustegevus, haridus- ja kultuuriteenuste kättesaadavus, investeeringud spordirajatistesse, sportlaste rahastamine jmt).  
• Turvalisus ja võitlus kuritegevusega (sh kuritegevuse ennetamine, hädaolukordadeks valmistumine ja kriisireguleerimine jmt).  
• Transpordikorraldus (sh ühistranspordi korraldus, liikluskorraldus, liiklusohutus jmt).  
• Regionaalareng (sh avaliku ruumi planeerimine jmt).  
• Ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus (sh juurdepääs ettevõtlustoetustele, ettevõtlusega alustamine ja ettevõtete laienemine, investeeringud konkreetsesse majandus- või ettevõtlussektorisse jmt).  
• Sotsiaalhoolekanne (sh kohalike omavalitsuste osutatavate avalike teenuste väljaarendamine ja osutamine jmt). 

Kirjeldatud loetelu ei ole ammendav ning soolise võrdsuse teemaga seose tuvastamisel tuleks eeskätt lähtuda eelpool kirjeldatud küsimustest.

Et hinnata poliitiliste otsuste mõju meeste ja naiste eludele ning sugudevahelistele suhetele, on vaja valdkonna olukorda analüüsida sugude kaupa ja teha kindlaks, millised erinevused meeste ja naiste olukorras (nn soolised lõhed) käsitletavas tegevusvaldkonnas esinevad. Sealjuures tuleks analüüsida erinevusi meeste ja naiste olukorras ka detailsemalt vanusegruppide, rahvuse jt tunnuste kaupa, sest näiteks võib erinevus meeste ja naiste olukorras esineda ainult teatud vanusegrupis või rahvus võimendada lõhesid. 

Näiteks võib nooremas vanusegrupis olla autojuhtimisoskusega isikuid naiste ja meeste hulgas enam-vähem võrdselt, seevastu eakate hulgas on autojuhtimisoskusega naiste osakaal oluliselt väiksem. NEET noortel naistel võivad tööturule siirdumisel esineda teistsugused takistused kui noortel meestel (NEET noored on noored, kes ei õpi, tööta ega osale koolitusel). Soolist palgalõhet mõjutab nii rahvus, vanus kui perekonnaseis jms.

Soolise ebavõrdsuse märkamine ja ebavõrdsuse põhjuste analüüs on esimesed olulised sammud, millest tuleb soolõime strateegia rakendamist alustada.

Näiteks kavandades vaesuse vähendamise poliitikat, tuleks arvestada, et naiste sissetulek on sageli väiksem kui meestel; naised moodustavad enamiku üksikvanematest; naiste suhtelise vaesuse määr on suurem kui meestel ja eriti vanemas eas ning naised elavad üldiselt kauem kui mehed jmt. Neid teadmisi tuleks uurida ja analüüsida konkreetse sekkumisvaldkonna kontekstis.

Meeste ja naiste olukorra analüüsimisel tuleks vaadata nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Kvantitatiivselt toimub see loetledes, kui palju naisi ja mehi osaleb ühes või teises valdkonnas või kuidas ressursid meeste ja naiste vahel jagunevad (näiteks kodutöödele kuluv aeg). Kvalitatiivselt mõõtes püütakse mõista, milles peituvad ebavõrdsuse põhjused, millised on stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms ehk, mis on sooliste lõhede tekkepõhjused.

Näiteks on kodutöödele kuluva aja erinevus meeste ja naiste puhul põhjustatud ühiskonnas kehtivatest iganenud soorollidest, mille kohaselt peetakse laste ja pere eest hoolitsemist naiste tööks.

Kui poliitika kavandamiseks on vaja eelnevalt läbi viia uuringuid, siis tuleks uuringu lähteülesannet kavandades sinna kindlasti sisse kirjutada tingimus, et uuringu tegemisel tuleb koguda ja esitada andmed ja uuringu tulemused meeste ja naiste kohta eraldi, sh tuua välja soolised lõhed.

Hetkeolukorra analüüsi tulemus on terviklik ülevaade meeste ja naiste sotsiaalmajanduslikust olukorrast konkreetses poliitikavaldkonnas:

• meeste ja naiste erinevused juurdepääsus ja ressursside jaotuses ning vajadustes on määratletud;
• soolise ebavõrdsuse esinemine või puudumine konkreetses poliitikavaldkonnas on tuvastatud;
• sihid meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks on vajaduse korral seatud.