5. Hindamine
Poliitikameetmete rakendamise hindamisel tuleb hinnata ka soolise võrdsuse põhimõttega arvestamist.
Soolise võrdsuse põhimõttega arvestamise hindamine hõlmab:
- soolõime strateegia rakendamise hindamist – hinnatakse, kas ja kuidas on kasutatud soolõime strateegiat;
- soolise võrdsuse eesmärgi saavutamise hindamist – hinnatakse meetmete tulemusi ja mõju soolise võrdsuse eesmärgi saavutamisel.
Hindamine annab parimaid tulemusi, kui meetmete panust soolise võrdsuse edendamisse käsitletakse kogu hindamisprotsessi ühe lahutamatu osana.
Selleks, et hinnata, kas naiste ja meeste võrdsusesse kui ühte läbivasse teemasse on panustatud, on vaja:
- Teoreetilisi teadmisi sooküsimustest (sotsiaalne sugu, soosüsteem, soorollid jne).
- Teadmisi soolõime strateegiast, selle rakendamise eeltingimustest, vahenditest ja meetoditest.
- Teadmisi soolise ebavõrdsuse probleemidest hinnatavates valdkondades.
- Teadmisi rahvusvahelisel tasemel kokkulepitud soolise võrdsuse eesmärkidest.
- Metoodilisi teadmisi ja oskusi – oskusi kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid, analüüsida sugude kaupa esitatud andmeid ja indikaatoreid.
Soolõime tegevusi tuleb läbi viia arengukava, programmi või projekti rakendamise tsüklite lahutamatu osana – olukorra välja selgitamise, probleemide analüüsi, eesmärkide püstitamise, rakendusstrateegia ja meetmete ning tegevuste kavandamise ja valiku, seire ja juhtimise ning hindamise etappides.
Hindamisel läbitakse kõik needsamad etapid, esitades erinevates etappides erinevaid hindamisküsimusi.
1. Olukorra analüüsi etapp
- Milline on sekkumisvaldkonnas meeste ja naiste olukord ja millised käitumismustrid esinevad meeste ja millised naiste puhul?
- Kas sekkumiste kavandamisel on võetud arvesse sugudevahelisi erinevusi, erinevaid käitumismustreid?
- Kas sekkumiste kavandamisel on võetud aluseks soopõhine statistika ja soolist aspekti arvesse võtvad uuringud?
Näiteks iseloomustab pikaajaline töötus 25–29aastaste NEET-noorte (noored, kes ei tööta, õpi ega osale ka koolitustel) puhul pigem mehi – kauem kui aasta on olnud töötud 42% meestest ja 25% naistest. Naiste seas on aga rohkem neid, kes pole kunagi töötanud ja on ilmselt kodused. Samuti tuleb arvestada, et lastehoid on enamikus kohalikes omavalitsustes tasuline, mistõttu ei pruugi noorel lapsevanemal olla võimalust seda teenust kasutada. Selle kõige tulemusena võib veelgi väheneda NEET-noorte naiste perspektiiv leida püsivat tööd. Sekkumise kavandamisel tuleks neid erinevusi arvestada.
2. Eesmärkide seadmine
- Kas on seatud eesmärgid soolise võrdsuse saavutamiseks?
- Kas need eesmärgid on töötatud välja tuginedes olukorra soolistele analüüsidele ja kas eesmärgid on piisavalt hästi läbi mõeldud ja kohased konkreetse sekkumisvaldkonna jaoks?
- Kas on kavandatud soolise võrdsuse eesmärkide saavutamise mõju-, tulemus- ja osaluseesmärgid?
- Kas soolise võrdsuse eesmärgid on kooskõlas käsitletava probleemi olemusega ja sekkumise ulatusega? Kas eesmärgid on realistlikud?
Näiteks soovitakse pikendada oodatavat eluiga ja eesmärgid on seatud eraldi meestele ja naistele. Need eesmärgid peavad olema seatud selliselt, et lõhe naiste ja meeste oodatavas elueas väheneks, st et meeste oodatava eluea pikenemine peab olema kiirem kui naiste oodatava eluea pikenemine. Seega peab eesmärk olema soolise lõhe vähendamine naiste ja meeste oodatavas elueas, mitte lihtsalt naiste ja meeste oodatava eluea pikendamine.
NB! lõhede vähendamisel tuleb alati juhinduda n-ö edukama sugupoole tulemustest.
3. Tegevuste valik ja rakendamine
- Kas meetmete võimalikke mõjusid soolise võrdsuse edendamisele on eelnevalt analüüsitud (soolise mõju analüüs) ja kas analüüsi tulemusi on võetud arvesse tegevuste kavandamisel?
- Kas kavandatud tegevused aitavad kaasa soolise võrdsuse saavutamisele?
- Kas informatsioon meetme/projekti tegevuste kohta on ühtmoodi kättesaadav mõlemale sugupoolele?
- Kas teavitustegevuste käigus edastatav kuvand on vaba soostereotüüpidest ja traditsioonilistest soorolliootustest?
- Kas tegevustes osalejate puhul on saavutatud sooline tasakaal (mõlemast soost osalejate protsent jääb vahemikku 40-60%)?
4. Seire ja juhtimine
- Kas valitud indikaatorid on sobivad, et hinnata tegevuste mõju soolise võrdsuse edendamisele?
- Milliste takistustega on meetmeid ellu viinud üksused puutunud kokku soolise võrdsuse eesmärgi poole liikumisel? Kuidas nende takistustega on toime tuldud?
- Kas seirearuannetes on antud aru ka soolõime strateegia rakendamise kohta?
- Kuidas kogutud informatsiooni on kasutatud? Milliseid muutusi on tehtud organisatsiooni juhtimises?
5. Hindamine
Hindamine on alus järgmise perioodi tegevuste kavandamisele.
Hindamisaruanne peab sisaldama:
- hinnangut ja soovitusi, kuidas soolõime strateegiat arengukavade rakendamisel ja administreerimisel paremini rakendada;
- sugude kaupa esitatud andmeid ja indikaatoreid ning võimalikke selgitusi ja põhjusi valdkonnas esineva soolise ebavõrdsuse kohta;
- hinnangut mõju kohta soolise võrdsuse edendamisele (positiivne/negatiivne, tahtlik/tahtmatu);
- järeldusi ja soovitusi, kuidas järgmisel perioodil soolise võrdsuse eesmärke paremini arvesse võtta.
Hinnatakse tegevuste tulemusi ja mõju naiste ja meeste võrdsuse eesmärgi saavutamisel.
Sagedaseim takistus poliitikameetmete mõju hindamisel soolise võrdsuse saavutamisele on see, et ei ole seatud spetsiifilisi soolise võrdsuse eesmärke, mille poole liikuda. Sellistel juhtudel ei ole võimalik kitsamas mõttes hinnata meetme panust soolise võrdsuse edendamisse. Peamine küsimus tulemuste ja mõju hindamisel on see, kas tegevuste tulemused aitasid vähendada soolist ebavõrdsust konkreetses sekkumise valdkonnas. Kõiki tulemusi ja mõjusid analüüsitakse sugude kaupa, et tuvastada kõik tahtlikud ja tahtmatud mõjud, mida rakendatud tegevused soolise võrdsuse saavutamisele avaldavad.
Näiteid programmide hindamise küsimustest:
Osalejad
- Milline on mees- ja naissoost osalejate suhe? Millest on selline jaotus tingitud?
- Kas osalejate arvu suhtes püstitatud eesmärgid on saavutatud mõlema soo puhul? Mis on põhjused? Kas püstitatud eesmärk on valdkonnas kohane?
Tulemused
- Kas jõuti soovitud tulemusteni nii meeste kui ka naiste puhul? Kui ei, siis kuidas seda seletada?
- Kas püstitatud soolise võrdsuse tulemuseesmärk on saavutatud? Kui ei, siis mis on põhjused? Kas püstitatud tulemuseesmärk on valdkonnas kohane?
- Kuidas hinnata tulemust soolise võrdsuse seisukohalt valdkonnas üldiselt?
Mõjud
- Kas programm aitas kaasa sooliste lõhede vähendamisele (nt palgalõhe, tööalase või haridusalase segregatsiooni vähendamisele)?
- Kuidas hinnata programmi mõju soolise võrdsuse olukorra seisukohalt üldiselt?