Redelimeetod – soolõime kaheksa astet
Rootsi soolõime tugiüksus (Swedish Gender Mainstreaming Support Committee – Jämstöd) avaldas 2007. aastal soolõime juhendmaterjali, milles kirjeldas soolõime rakendamise protsessi nn redelimeetodi kaudu (in the Ladder).
Järgneb lühiülevaade protsessi kaheksast etapist:
Põhitõdede omandamine
Omandatakse põhiteadmisi sooteooriatest ja soolõime strateegia olemusest ning kehtivast soolise võrdsuse poliitikast.
Tingimuste uurimine
Analüüsitakse organisatsiooni valmisolekut muutusteks ja kasu, mida organisatsioon ja selle kliendid muutustest saavad. Mis strateegia täitmist takistab? Analüüsitakse varem tehtut ja kujundatakse ühist arusaamist, kuidas planeeritud tegevuste kaudu soolist võrdsust edendada.
Näiteks: kuidas meie asutus oma tegevustega saab kaasa aidata soolise palgalõhe vähendamisele? Kas see, mida me oma asutuses teeme, mõjutab meeste ja naiste majanduslikku olukorda?
Planeerimine ja organiseerimine
Juhtkond võtab vastutuse soolõime strateegia rakendamise eest. See sisaldab eesmärkide seadmist ja soolõime strateegia rakendamise juhiste väljatöötamist. Kavandatakse koolitusplaane, lepitakse kokku töömeetodid ja protseduurid ning luuakse tugi- ja hindamissüsteem.
Näiteks on töötajate koolitusplaanis sätestatud, et kõikidele uutele töötajatele antakse soolise võrdsuse baasteadmiste koolitus.
Tegevuste hindamine
Analüüsitakse organisatsiooni tegevusi ja eesmärke. Eesmärk on leida tegevused, mis avaldavad mõju meeste ja naiste vahelisele võrdsusele ja mis vajavad analüüsimist sugude kaupa. Kelle vajadused on fookuses? Eesmärk on parandada teadlikkust sellest, kuidas organisatsioon saaks oma tegevuste kaudu aidata kaasa soolise võrdsuse edendamisele. Mis on takistused?
Näiteks naiste osakaalu suurenemine ettevõtjate hulgas aitab kaasa soolise palgalõhe vähendamisele, aga probleemiks on vähene informatsioon asjaolude kohta, mis takistavad naistel luua oma ettevõtet.
Olukorra sooline analüüs
Analüüsitakse organisatsiooni tegevusi (eriti väljapoole suunatud tegevusi) sügavamalt. Tuntum analüüsi meetod on 4R-meetod. Selle meetodi abil saadakse ülevaade organisatsiooni tegevustest ja nende finantseerimise hetkeolukorrast ning sellest, milliseid muutusi on vaja ette võtta, et naiste ja meeste erinevad vajadused oleks paremini arvesse võetud. Analüüsitakse seda, millised erinevused on meeste ja naiste esindatuses, nende käsutuses olevates ressurssides ja juurdepääsuvõimalustes ning põhjusi, mis sellise olukorra on tekitanud. Kes esindavad tegevuse sihtrühma mõistes normi?
Näiteks analüüsides noortekeskuste teenuste kasutajaid, leiti, et nende hulgas on 30% poisse ja 70% tüdrukuid.
Eesmärkide ja meetmete kavandamine
Et muuta organisatsiooni tegevusi enam soolist võrdsust edendavaks, kasutatakse eesmärkide ja tegevuste kavandamisel soolise analüüsi tulemusi.
Näiteks eesmärk on muuta noortekeskustes pakutavad tegevused poiste jaoks atraktiivsemaks.
Meetmete rakendamine
Otsustatakse juhtkonna tasandil rakendatavad meetmed või tegevused ja määratakse nende elluviimise eest vastutajad.
Näiteks moodustatakse töögrupp, mille ülesanne on töötada välja tegevusplaan, et suurendada poiste huvi noortekeskuste vastu.
Tulemuste hindamine
Võimaldab hinnata edusamme meeste ja naiste võrdsuse saavutamise poole liikumisel. Millised läbiviidud tegevused mõjutasid mehi ja naisi ning milline oli nende mõju meeste ja naiste sotsiaalmajanduslikule olukorrale? Kas sooline lõhe meeste ja naiste vahel vähenes? Kuidas jagunesid kulutused meestele ja naistele? Miks just nii? Millised on järeldused ja õppetunnid? Mida saab edaspidi paremini teha? Kuidas saada sihtgrupilt tagasisidet ja mida see tagasiside peab sisaldama?
Näiteks seatakse indikaatoriks, et noortekeskuse teenuste kasutajate hulgas oleks vähemalt 40% poisse.