Sooline analüüs
Sooline analüüs (ingl gender analysis) aitab välja selgitada, milline on naiste ja meeste olukord, osalus, juurdepääs ressurssidele, ressursside jaotus, vajadused ja võimalused, hoiakud ning käitumismustrid konkreetses valdkonnas ja mõju, mida need erinevused avaldavad nende olukorrale.
Lisaks kehtiva olukorra kaardistamisele peab analüüs aitama välja selgitada ka ebavõrdse olukorra põhjused ja võimaliku mõju sihtgrupi olukorrale. Ebavõrdsuse põhjuste tuvastamine võimaldab seada asjakohaseid eesmärke ja leida kõige efektiivsemaid tegevusi, mis aitavad vähendada naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust.
Vastuseid tuleb otsida järgmistele küsimustele:
- Mida me teame?
- Mida me ei tea?
- Kuidas on juba sekkutud?
- Millist sekkumist plaanitakse? jms
Erinevusi naiste ja meeste vahel mõõdetakse kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Kvantitatiivselt toimub see loetledes, kui palju naisi ja mehi osaleb ühes või teises valdkonnas või kuidas ressursid meeste ja naiste vahel jagunevad (näiteks kodutöödele kuluv aeg). Kvalitatiivselt mõõtes püütakse mõista, milles peituvad ebavõrdsuse põhjused, millised on stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms.
Näiteks on kodutöödele kuluva aja erinevus meeste ja naiste puhul põhjustatud ühiskonnas kehtivatest iganenud soorollidest, mille kohaselt peetakse laste ja pere eest hoolitsemist naiste tööks.
Naised ja mehed pole kaks homogeenset ühiskonnarühma. Soorühmade sees on suured erinevused vanuse, rahvuse või muude kategooriate alusel. Seega ei tohiks võrdlusandmeid poliitikate väljatöötamiseks üldistada, arvestamata seejuures ka rahvuslikke, vanuselisi, erivajadustest või muudest tunnustest tingitud erinevusi soorühmade sees.
Analüüsides poliitikavaldkonna hetkeolukorda soolisest aspektist, otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:
- Millised erinevused esinevad meeste ja naiste olukorras ja milles need erinevused väljenduvad?
- Milline on meeste ja naiste esindatus selles valdkonnas või sihtgrupis, millele poliitika või programm on suunatud?
Näide. Analüüsides tööturu olukorda ja kavandades meetmeid tööhõive suurendamiseks, tuleks analüüsida meeste ja naiste osakaalu hõivatute ja töötute hulgas (sh palgatööl ja ettevõtluses, erinevates majandussektorites ja harudes, pikaajaliste töötute hulgas jmt), vaadeldes lisaks ka teisi tunnuseid, nagu haridus, vanus, rahvus jmt.
Informatsiooni meeste ja naiste esindatuse kohta tööturul leiab Statistikaameti ja Eurostati aruannetest ning valdkonnaspetsiifilistest uuringutest.
- Milliseid erinevusi esineb meeste ja naiste vahel ressursside jaotuses ja nendele juurdepääsu võimalustes (aeg, ruum, sotsiaalsed võrgustikud, informatsioon, raha, koolitused, sotsiaalteenused, mobiilsus jmt)?
Näide. Analüüsides töötute olukorda, tuleks analüüsida meeste ja naiste osakaalu ümberõppeprogrammides:
Kui palju ja milliseid ümberõppevõimalusi pakutakse meestele ja milliseid naistele?
Milline on töötute meeste ja naiste osakaal ettevõtlusega alustamise toetuste ning sõidutoetuste taotlemisel ja saamisel?
Kui palju töövahendus- ja/või nõustamisteenuseid osutatakse naistele ja kui palju meestele?
Milline on meeste ja naiste osakaal, kes peale nõustamist töökoha leiavad?
Kas keskmine aeg, mis meeste ja naiste konsulteerimiseks kulub, on erinev? Jne.
Meeste ja naiste olukorra erinevuse kohta andmete kogumisel on otstarbekas konsulteerida nii sihtgruppi kuuluvate meeste ja naistega ja/või nende esindusorganisatsioonidega kui ka soolise võrdsuse ekspertidega.
- Milline on meeste ja naiste esindatus konkreetse sekkumisvaldkonnaga seotud otsustustasanditel?
Näide. Transpordivaldkonda analüüsides tuleks vaadata, milline on naiste ja milline on meeste esindatus transpordivaldkonda haldava ministeeriumi vastava osakonna tippametnike seas ja transpordiametite juhtkondades. Kui palju mehi ja naisi on kaasatud töögruppidesse, mille ülesanne on transpordivaldkonnas strateegiliste dokumentide koostamine. Kui palju on meeste esitatud arvamusi ja kui palju naiste esitatud arvamusi ja kelle arvamustega on arvestatud.
- Millised ühiskonnas valitsevad soolised stereotüübid ja normid avaldavad mõju meeste ja naiste käitumisele ja sooliste lõhede tekkele valdkonnas? Mis põhjustel on meestel ja naistel erinev juurdepääs, erinevad ressursid, erinev esindatus või erinevad käitumismustrid?
Näide. Transpordipoliitikat kavandades tuleks vaadata, kuidas erinevad naiste ja meeste liikumismustrid nii transpordiviisi (kas käiakse jala, sõidetakse ratta, ühistranspordi, auto või lennukiga) kui liikumispõhjuse osas. Naiste liikumist mõjutab ka nende juurdepääs erinevatele transpordiviisidele.
- Millised on erinevused meeste ja naiste õigustes, võimalustes ja kohustustes, mis iseloomustavad konkreetset poliitikavaldkonda?
Tuleb arvesse võtta, et formaalsed õigused ei taga alati veel tegelike õiguste olemasolu/õiguste tegelikku rakendumist. Õiguste rakendumist võivad piirata näiteks ka takistused juurdepääsul õigussüsteemile, madal õigusteadlikkus, tavad, harjumused jmt.
Naiste juurdepääs tööturule võib näiteks olla takistatud ka lastehoiukohtade vähesuse tõttu, mis ei võimalda väikelaste emadel nende hoolduskohustuse tõttu tööturule naasta.
Statistilised võrdlusandmed meeste ja naiste olukorra kohta on soovitav esitada kas tabeli ja graafiku näol või suhtarvudena, kuna see annab parema ülevaate olukorras esinevatest erinevustest ehk nn soolistest lõhedest.