Sooline võrdsus

4R meetodit kasutatakse selleks, et analüüsida tegevuste mõju naistele ja meestele ning osalemist ja ressursside jaotust soo alusel. Analüüside alusel töötatakse välja tegevuskavad, mille toel ilmnenud soolise ebavõrdsuse olukordi lahendada.

R1 – esindatus (ingl representation)

Meeste ja naiste loetlemine. Tulemused näitavad meeste ja naiste osakaalu otsustajate, töötajate, kasutajate jmt hulgas, st kui palju mehi ja kui palju naisi on esindatud erinevatel tasanditel organisatsioonis, sihtgrupis jne.

R2 – ressursid (ingl resources)

Kvantitatiivne analüüs. Tulemused näitavad, kuidas on ressursid (raha, ruum, aeg jne) jaotunud naiste ja meeste vahel ja kuidas neid kasutatakse. Vastused näitavad seda, kuidas kavandatud või kavandatavates tegevustes ressursid naiste ja meeste vahel jagunevad, st kes saab mida ja kui palju.

R3 – reaalsus (ingl realia)

Kvalitatiivne analüüs ühiskonna kultuurinormide kohta. Miks esindatus ja ressursid on meeste ja naiste vahel jaotunud nii nagu nad on? Millised peamised normid, väärtused ja stereotüübid, hoiakud ja käitumine põhjustavad ressursside ja esindatuse ebavõrdset jaotumist meeste ja naiste vahel?

R4 – rakendamine (ingl realisation)

Uute eesmärkide seadmine ja tegevuste kavandamine olukorra parendamiseks ja ümberkujundamiseks. Soolise võrdsuse eesmärgi lõimimine programmidesse, tegevuskavadesse ja meetmetesse.

SWOT-analüüsi saab kasutada planeerimise protsessis, et hinnata organisatsioonis soolõime rakendamiseks kavandatud tegevuste elluviimisel organisatsiooni siseseid tugevusi ja nõrkusi ja väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid.

SWOT-analüüsi saab kasutada ka hindamaks poliitikas või programmis kavandatud soolise võrdsuse edendamise tegevuste elluviimise õnnestumist ja edukust.

• Analüüsi kavandatud tegevust ja mõtle, mis on kavandatud tegevuse tugevus soolise võrdsuse edendamise seisukohalt ja mis on sinu projektitiimi tugevused, mis aitavad seda tegevust edukalt ellu viia.
• Analüüsi tegevuse ja oma projektitiimi nõrkusi kavandatud soolist võrdsust edendava tegevuse elluviimise seisukohast
• Analüüsi, millised väliskeskkonnast tulenevad ohud võivad takistada tegevuse edukat elluviimist ja kuidas neid takistusi ületada. Näiteks võib üheks ohuks olla sihtgrupi traditsioonilised hoiakud soorollide suhtes või vähene huvi tegevuste vastu.
• Analüüsi, milliseid väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi on võimalik ära kasutada kavandatud tegevuste õnnestumiseks. Näiteks võib selleks olla pakutavad kesksed soolise võrdsuse koolitused või mõni muu soolise võrdsuse edendamise projekt, mida samaaegselt ellu viiakse vms.

Näide tööturu SWOT-analüüsist, milles on samuti arvesse võetud soolist perspektiivi

Teisisõnu on tööturu tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte analüüsitud ka soolise võrdsuse edendamise eesmärki silmas pidades.

Tugevused

Kõrge hariduse tase

Kõrge tootlikkuse tase

Suur vanemaealiste töötajate osakaal

Suhteliselt suur naiste osakaal tööhõives

Nõrkused

Kõrge töötuse tase sisserännanute hulgas

Kõrge noorte töötuse tase

Väike aasta keskmine töötundide arv töötaja kohta

Naiste töötuse tase kõrgem kui meestel

Suur palgalõhe – 16%

Võimalused

Uute alustavate ettevõtete arvu suurenemine

Osaajaga töötavate naiste osakaalu vähenemine

Haiguspäevade tõttu töölt puudumise vähenemine

Ohud

Vananev rahvastik

Avalikus sektoris, kus peamiselt töötavad naised, on suur haiguslehel olevate isikute arv

Tööhõive suurenemine ametites, milles domineerivad naised, on väiksem kui ametites, kus domineerivad mehed

Haridussüsteem on paindumatu ja ei vasta tööturu vajadustele