Millest sõltub soolõime edukus?
Erinevate riikide kogemustest soolõime strateegia rakendamisel on koorunud välja viis tegurit, millele tuleks tähelepanu pöörata, et soolõime strateegia rakendamise protsess oleks sujuv ja tulemus efektiivne.
Soolise võrdsuse edendamine on horisontaalne eesmärk, mis haarab kõiki poliitikavaldkondi. Selleks, et soolõime strateegiat rakendataks ellu kõigis poliitikavaldkondades ja tasanditel ühtlase tempoga ning liigutaks ühes suunas, on oluline, et kõikide valdkondade vahel tehtaks koostööd ning strateegia elluviimise koordineerimist tehtaks valdkonnaüleselt ja võimalikult kõrgelt juhtimistasandilt.
Näiteks koordineerib Austrias soolõime/sootundliku eelarvestamise strateegia rakendamist Austria Riigikantselei juures asuv naisküsimuste ja soolise võrdsuse osakond. Paremaid tulemusi soolõime strateegia rakendamisel on saavutatud ka nendes riikides, kus on koostatud riiklik soolise võrdsuse edendamise strateegia, näiteks Soomes, Rootsis ja Norras.
Igale organisatsiooni liikmele peab olema arusaadav, mis eesmärgi poole liigutakse ja milliseid tulemusi temalt oodatakse. Läheneda tuleb süsteemselt ja järjepidevalt ning kehtestada tuleb regulaarse aruandluse nõue, et saavutatud edusamme mõõta. Organisatsioonides juurutatavate töömeetodite lahutamatuks osaks peab saama see, et enne otsuste tegemist ning tegevuste ja protsesside kavandamisel analüüsitakse andmeid sugude kaupa ning hinnatakse kavandatavate tegevuste võimalikke tagajärgi naistele ja meestele.
Soolõime strateegiat rakendatakse kõigis poliitikavaldkondades, seda teevad kõik ametnikud oma igapäevatööna. See tähendab, et strateegiat rakendavad inimesed, kes ei ole soolise võrdsuse edendamise spetsialistid. Seetõttu on soolõime strateegia rakendamisel olulise tähtsusega juhtkonna ja kogu personali järjepidev koolitamine soolise võrdsuse küsimustes ning neile soolõime strateegia rakendamise oskuste andmine.
Soolõime strateegia rakendamise planeerimine ja ametnike koolitamine peavad käima käsikäes. Anda tuleb nii üldteadmisi soolisest võrdsusest kui ka korraldada konkreetsele poliitikavaldkonnale kohandatud soolõime koolitusi ja koostada juhendmaterjale. Teadmised soolise võrdsuse põhimõtetest on olulised, et aru saada soolõime strateegia üldistest eesmärkidest, teha soolisi analüüse, hinnata soolist mõju ja kasutada hindamise tulemusi korrektselt.
Näiteks on Hispaanias alates 2007. aastast seadusega sätestatud soolõime strateegia ja soolise võrdsuse koolituste korraldamise kohustus avalikus sektoris. Koostatud on riiklik soolise võrdsuse koolituskava. Avalikku sektorisse tööle soovijate teadmiste hulgas kontrollitakse ka soolise võrdsuse põhimõtete tundmist ning kõiki uusi ametnikke koolitatakse soolise võrdsuse küsimustes.
Soolõime strateegia rakendamisel ning sootundlike indikaatorite kasutamisel on kandev roll soopõhisel statistikal. Poliitika kujundamise protsess algab tegeliku olukorra kirjeldamisega ja probleemi piiritlemisega, mille lahendamisse soovitakse sekkuda. Statistika on tegeliku elu peegeldus numbrilisel kujul ja poliitiliste otsuste tegemise alus. Meeste ja naiste erineva ühiskondliku staatuse, võimaluste, vajaduste, huvide ja kogemuste tõttu võivad konkreetses sekkumisvaldkonnas esile kerkinud probleemid ja nende põhjused ning avaldumisviis naiste ja meeste puhul erineda. Üldistatud andmete kasutamisel jäävad erinevused meeste ja naiste olukorras peidetuks. Sugude kaupa esitatud statistika kasutamine seevastu võimaldab adekvaatselt ja süsteemselt hinnata meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse taset ning erinevates eluvaldkondades meeste ja naiste olukorras toimunud muutusi aja lõikes.
Soolõime strateegia edukaks rakendamiseks tuleb luua süsteem, et valitsusasutuste tööd koordineerida ja toetada. Eri poliitikavaldkondade jaoks on vaja koostada eraldi tegevuskavad, et soolõime strateegiat rakendada. Üks koordineerimis- ja tugisüsteem, mida paljud riigid (sh Eesti) kasutavad, on ministeeriumidevahelised soolõime töögrupid.
Igas ministeeriumis peaks olema kas isik, töögrupp või üksus, kes vastutab soolõime rakendamise eest oma haldusalas. Need isikud või struktuurid peaksid olema otse ministri alluvuses ja nende staatus, ülesanded, volitused ja vastutus peaksid olema selgelt väljendatud ja juriidiliselt paika pandud ning kõigile ametnikele teada. Samuti peaks neile isikutele või struktuuridele olema tagatud õigus osaleda ministeeriumi haldusala poliitika kujundamises – nad peaksid oskama koostada soolisi analüüse ja teha ettepanekuid, et soo aspekti poliitikasse lõimida. Igas organisatsioonis peab soolõime strateegia rakendamine olema organisatsiooni arendamise loomulik osa.