Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde
Vaegnägijatele

Sooline võrdsus

Ülevaade

Soolise võrdõiguslikkuse seadus kehtestab ülikoolidele ja riiklike ning erasektori teadusasutustele naiste ja meeste võrdse kohtlemise normid ning kohustuse tegeleda soolise ebavõrdsuse vähendamisega ja võrdõiguslikkuse edendamisega nii oma organisatsioonilis-administratiivses kui ka uurimistegevuses (§ 1 lg 2 p 2, § 3 ja § 10).

Euroopa riikides tehtud uuringud näitavad naiste alaesindatust teaduses, eriti loodus- ja täppisteaduse ning tehnoloogia valdkonnas ja juhtivatel kohtadel. Sooline võrdsus teadusvaldkonnas on hädavajalik mitte ainult õigluse pärast, vaid ka seetõttu, et see võib aidata lahendada kvalifitseeritud tööjõu praegust ja tulevast puudujääki ELis. Naiste intellektuaalse potentsiaali ja andekuse alakasutus on majanduslik, teaduspoliitiline ja sotsiaalne probleem, mitte naiste individuaalne, teadusesse sobimatuse probleem. Üha tugevnevas rahvusvahelises konkurentsis kujuneb määravaks inimeste kvalifikatsioon. Seega on vaja teadus- ja uurimistegevusse ning kõrgkoolide õppejõududeks värvata ja tööl hoida võimekaid inimesi olenemata nende soost.

Naiste suurem osalus mitmekesistab uurimisainestikku ja käsitlusviise, tehes seda eelkõige erinevate kogemuste, mitte olemuslike erinevuste tõttu. Senise soolise ebavõrdsuse vähendamine parandab seega uuringute kvaliteeti. Mitmekesisemad kogemused ja vaatenurgad aitavad uurimisprobleemide ja hüpoteeside püstitamisel ja lahendamisel arvestada eri soogruppide huve ning vajadusi. 

Olukorra parandamiseks tuleb analüüsida, kas ja kui palju mõjutavad kirjeldatud olukorda soostereotüübid ja müüdid, eelarvamuslikud hoiakud naiste ja meeste rollide ja võimekuse kohta ning väljakujunenud segregatsioon teadusvaldkonnas, aga ka stereotüübid, mis kehtivad teaduse tegemise, teadlaste kuvandi ja elustiili, karjäärivalikute ja tehnoloogiavaldkonna kohta üldisemalt. Samuti on oluline tähelepanu pöörata struktuursetele ja organisatsioonilistele küsimustele, näiteks sellele, kas ja kuidas mõjutab teadlase karjääritee mudel seda, kellel ja kui mugavalt on võimalik karjääris edeneda (näiteks kas on nõutud või eelistatud pikematel perioodidel välisülikoolis õppimine/töötamine, kas lapsehoolduspuhkuse ajaks teadustöö (publikatsioonid, grandid jne) arvestus peatub või jookseb edasi jne).

Teadusvaldkonnas on soolise võrdsuse aspektist oluline: 

  1. Naiste ja meeste võrdsem osakaal uurimus- ja arendustegevuste kõigis valdkondades. Teadustöös paremate tulemuste saavutamiseks, sh kvaliteedi parandamiseks, peetakse uurimisvaldkondades, kus domineerivad kas mehed või naised, oluliseks suurendada alaesindatud soo osalust, mis tihendab konkurentsi ja mis tänu eri soost, vanusest ja erineva taustaga töötajatele avardab ka võimalusi uuringute puhul erisuguste ja kriitilisemate vaatenurkade esitamiseks. Sugude tasakaal organisatsioonis tähendab enam-vähem võrdset arvu nais- ja meessoost teadlasi kõigis valdkondades ja hierarhiatasanditel. Sugude võrdset esindatust otsustuskogudes peetakse tasakaalustatuks, kui soorühmade osakaal on vähemalt suhtes 40 : 60.
  2. Soolise võrdsuse poole liikumine uurimisasutuste struktuursete muudatuste abil. Uurimisasutustes pööratakse suuremat tähelepanu soolisusele ja eri soost teadlaste olukorrale, vajadustele ja võimalustele, osatakse märgata teaduskultuuris omaks võetud soostereotüüpe ja kaudselt diskrimineerivaid norme, konkurentsireeglid ja -tingimused on kõigile selged ja objektiivsed, valiku- ja otsustusmehhanismid läbipaistvad.
  3. Sooaspektiga arvestamine teadus- ja innovatsioonitegevuste sisus, sh soouuringute rakendamine võimalikult paljudes teadusvaldkondades, mis aitab parandada uurimuste kvaliteeti ja toob kasu naistele ja meestele.

Sooaspekti arvestamine tähendab, et mingit olukorda kirjeldades, probleeme käsitledes ja uurides analüüsitakse neid nii naiste kui ka meeste vajaduste ja võimaluste, kohustuste ja vastutuste vaatenurgast ning arvestatakse erinevustega naiste ja meeste rollides, ressurssides ja võimu omamises.

Teaduses saab sugude võrdsusest ühiskonna tasandil rääkida siis, kui haridustee pikkus, akadeemiline kvalifikatsioon ja akadeemilise hierarhia ametikoht jms ei erine sooti; hariduse omandamise järel valitud teadusvaldkonnas on naistel ja meestel omandatud võrdne akadeemiline staatus ja karjäärivõimalused teadusinstitutsioonides ning võrdsus tööturul, otsustusprotsessides osalemises, töös ja pereelus vastutuste ja kohustuste jagamisel; teadlaskarjääri valinute hulgas on võrdsel hulgal naisi ja mehi kõigis valdkondades. 

Eesti Teadusagentuur on allkirjastanud Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi, mis kutsub üles rakendama võrdse kohtlemise printsiipi, sh naistele ja meestele võrdsete võimaluste loomist. Samu põhimõtteid on kinnitanud Eesti kõrgkoolide rektorid, sõlmides Eesti ülikoolide kvaliteedi hea tava leppe, mille kohaselt ülikoolid parandavad ja tugevdavad oma teaduse inimressurssi kooskõlas harta ja juhendi üldiste põhimõtete ja nõuetega, “järgides ja jagades neid põhimõtteid ja väärtusi ka tulevastes algatustes, mis arendavad teadlaskarjääri ja Euroopa teadlastele mõeldud ligitõmbavat, avatud ja jätkusuutlikku tööturgu“. Hartas rõhutatakse püüdlemist soolise tasakaalu poole töötajaskonna kõigil tasanditel, sealhulgas juhendamis- ja juhtimistasandil. See tuleks saavutada võrdseid võimalusi pakkuva värbamis- ja edutamispoliitika alusel ja valiku- ja hindamiskomisjonides valitseva soolise tasakaaluga.

Võrdsust poole püüdlevad sellised kõrgharidussüsteemid, mis tagavad, et kõrgharidusele ligipääs, selles osalemine ja tulemused põhinevad ainult inimese enda individuaalsel võimekusel ja motivatsioonil. Tagatakse, et kõrghariduse omandamine ei sõltu isiklikest ega sotsiaalsetest asjaoludest nagu sotsiaalmajanduslik taust, sugu, rahvuskuuluvus, sisserändaja staatus, elukoht, vanus või puue.