Tänavustel kohalikel valimistel valituks osutunud kandidaatidest on 31,8% naised, mis on mõnevõrra rohkem kui 2021. aasta kohalikel valimistel, mil valitute hulgas oli naisi 29%.

Ehkki naistepäev sai alguse võrdsete õiguste ja vabaduste eest kõnelemisest, paremate töötingimuste nõudmisest ning naiste muredele ja probleemidele tähelepanu juhtimisest – seda on seostatud juba 1848. aasta reformidega Ameerikas –, on naistepäeva algne mõte tihtipeale varju jäänud ning naistepäeva seostatakse praeguseks paraku vaid naistele sel päeval lillede kinkimisega. Naistepäeval on paslik tulla tagasi päeva algse idee juurde ja kõnelda sellest, mis tänases ühiskonnas naiste jaoks olulisel kohal on. Teemat avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.

5. märtsil tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Selleks päevaks on Eesti naised keskmiselt teeninud välja sama palga, mida mehed nägid oma pangaarvel eelmise aasta lõpus. Sooline palgalõhe on Eestis 17,7 protsenti. Seega pidid naised tänavu meestega võrdse palga teenimiseks 45 tööpäeva rohkem tööd tegema, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.

Täna, 24. oktoobril, avalikustati Euroopa soolise võrdsuse indeksi värskeimad tulemused. Neist selgub, Eesti tempo soolise võrdsuse poole liikumisel on aeglustunud ja võrreldes teiste riikidega paraneb sooline võrdsus Eestis visalt. Eesti indeks on tänavu 60,2 punkti, mis on Euroopa Liidu keskmisest 10 punkti vähem.

24. aprillil võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, millega suurendatakse palkade kujunemise läbipaistvust. Direktiivi eesmärgiks on tagada naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdne tasu ning vähendada soolist palgalõhet. Milliseid muudatusi toob see kaasa töötajatele ja tööandjatele, selgitab sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.

Ühiskonnas valitsev hoiak lähisuhtevägivalla suhtes on oluline ühiskonna soolise võrdõiguslikkuse näitaja. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemused näitavad, kuidas on muutunud Eesti inimeste suhtumine paarisuhtevägivalda, laste füüsilisse karistamisse ning seksuaalsest ahistamisest ja vägivallast teavitamisse.

Artikkel räägib Eesti elanike hoiakutest naiste ja meeste rollide kohta ühiskonnas üldiselt ning naiste poliitikas osalemise ning juhtivatel kohtadel töötamise kohta.

23. veebruaril tähistatakse võrdse palga päeva. See on päev, kui Eestis täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida välja meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Sooline palgalõhe on 14,9%, mis tähendab, et naistel tuli 2022. aastapalga teenimiseks töötada lisaks 38 tööpäeva.

Artikkel vaatleb monitooringute andmete põhjal noorte, keda siinses artiklis on defineeritud 15-29-aastastena, hoiakuid ja nende muutusi ajas soolise tasakaalu küsimuste kohta peresuhetes ja poliitikas. Samuti saab artiklist teada, kuidas suhtuvad selles vanuses noored lähisuhtevägivalla küsimustesse ning millised on nende arvamused seksuaal- ja soovähemustesse.