Rahvusvahelised indeksid
Ühiskonna soolise võrdsuse taset hinnata ei ole lihtne ülesanne. Eriti juhul, kui hinnanguid peaks saama riikide vahel võrrelda kvantitatiivselt, iseloomustades arvudega nähtusi, mida ei saa mõõta rahalises vääringus ning mis subjektiivsel tasandil on hoomamatud. Selle ülesande on endale võtnud arvukad rahvusvahelised organisatsioonid, mis tegelevad ühiskondade arengu hindamisega.
Paljudes indeksites arvestatakse ja tuuakse välja soolise (eba)võrdsuse olukord, aga maailmas on ka hindamissüsteeme, mis on nimetatud küsimusele keskendunudki. Neid on põhimõtteliselt kahte tüüpi: ühed keskenduvad naiste olukorrale, teistega püütakse hinnata soosüsteemi ja mõlema soogrupi – naiste ja meeste olukorda.
- Rahvusvahelise vaesuse vähendamise ja soolise õigluse teemadele keskendunud võrgustiku Social Watch poolt koostatav Gender Equity Index (Social Watch).
- ÜRO inimarengu aruande inimarengu indeksit teatakse laialdaselt, sellele on lisatud ka looduskeskkonna ja soomõõde.
- Naiste reproduktiivse tervise, võimestamise ja tööturul osalemise näitajatele toetub ÜRO arenguprogrammi koostatav soolise ebavõrdsuse indeks (GII).
- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) indeksiga püütakse sügavamalt analüüsida sotsiaalsete institutsioonide (perekond, õigus, tavanormid, kultuur, eelarvamused-hoiakud jms) seost soolise ebavõrdsusega(OECD vastav andmebaas ja igal aastal avaldatav aruanne (SIGI).
- Maailma Majandusfoorumi koostatav globaalne soolise lõhe indeks (GGI). Selles võrreldakse naiste ja meeste vahelisi erinevusi neljas põhivaldkonnas: võimalused ja osalemine majanduselus ning poliitiliste otsuste tegemisel, hariduselus, tervislikus seisundis ning oodatavas elueas.