24. aprillil võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, millega suurendatakse palkade kujunemise läbipaistvust. Direktiivi eesmärgiks on tagada naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdne tasu ning vähendada soolist palgalõhet. Milliseid muudatusi toob see kaasa töötajatele ja tööandjatele, selgitab sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.
Ühiskonnas valitsev hoiak lähisuhtevägivalla suhtes on oluline ühiskonna soolise võrdõiguslikkuse näitaja. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemused näitavad, kuidas on muutunud Eesti inimeste suhtumine paarisuhtevägivalda, laste füüsilisse karistamisse ning seksuaalsest ahistamisest ja vägivallast teavitamisse.
Artikkel räägib Eesti elanike hoiakutest naiste ja meeste rollide kohta ühiskonnas üldiselt ning naiste poliitikas osalemise ning juhtivatel kohtadel töötamise kohta.
23. veebruaril tähistatakse võrdse palga päeva. See on päev, kui Eestis täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida välja meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. Sooline palgalõhe on 14,9%, mis tähendab, et naistel tuli 2022. aastapalga teenimiseks töötada lisaks 38 tööpäeva.
Artikkel vaatleb monitooringute andmete põhjal noorte, keda siinses artiklis on defineeritud 15-29-aastastena, hoiakuid ja nende muutusi ajas soolise tasakaalu küsimuste kohta peresuhetes ja poliitikas. Samuti saab artiklist teada, kuidas suhtuvad selles vanuses noored lähisuhtevägivalla küsimustesse ning millised on nende arvamused seksuaal- ja soovähemustesse.
Esimesest rahvusvahelisest naistepäeva tähistamisest möödub täna juba 111 aastat - hoolimata sellest, et tänapäeva naistel on oluliselt suuremad õigused ja senisest paremad võimalused nii tööelus, hariduse omandamisel kui teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel, ei ole sooline ebavõrdsus ka aastal 2022 kuhugi kadunud.
