Euroopa soolise võrdsuse indeksi tänavuses edetabelis on Eesti tõusnud ühe koha võrra ning asub 60,8 punktiga 21. kohal, kuid jääb Euroopa keskmisest endiselt maha. Suurimaks piduriks on naiste vähene kaasatus otsustusprotsessidesse.
Statistikaameti värskete andmete järgi oli 2023. aastal sooline palgalõhe Eestis 13,1 protsenti. Alates aprillist on tööandjatel võimalik kasutada palgalõhe analüüsiks ja vähendamiseks uut digilahendust Palgapeegel, mis näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Uue rakenduse eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust soolisest palgalõhest ning aidata kaasa selle vähendamisele, kasvatamata sealjuures tööandjate halduskoormust.
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal Eestis 13,1 protsenti väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga seega 4,6 protsendipunkti võrra.
Ehkki naistepäev sai alguse võrdsete õiguste ja vabaduste eest kõnelemisest, paremate töötingimuste nõudmisest ning naiste muredele ja probleemidele tähelepanu juhtimisest – seda on seostatud juba 1848. aasta reformidega Ameerikas –, on naistepäeva algne mõte tihtipeale varju jäänud ning naistepäeva seostatakse praeguseks paraku vaid naistele sel päeval lillede kinkimisega. Naistepäeval on paslik tulla tagasi päeva algse idee juurde ja kõnelda sellest, mis tänases ühiskonnas naiste jaoks olulisel kohal on. Teemat avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.
5. märtsil tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Selleks päevaks on Eesti naised keskmiselt teeninud välja sama palga, mida mehed nägid oma pangaarvel eelmise aasta lõpus. Sooline palgalõhe on Eestis 17,7 protsenti. Seega pidid naised tänavu meestega võrdse palga teenimiseks 45 tööpäeva rohkem tööd tegema, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.
Täna, 24. oktoobril, avalikustati Euroopa soolise võrdsuse indeksi värskeimad tulemused. Neist selgub, Eesti tempo soolise võrdsuse poole liikumisel on aeglustunud ja võrreldes teiste riikidega paraneb sooline võrdsus Eestis visalt. Eesti indeks on tänavu 60,2 punkti, mis on Euroopa Liidu keskmisest 10 punkti vähem.
