Uudised

Tänavustel kohalikel valimistel valituks osutunud kandidaatidest on 31,8% naised, mis on mõnevõrra rohkem kui 2021. aasta kohalikel valimistel, mil valitute hulgas oli naisi 29%.

17. oktoobril jõustus Eesti suhtes ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) lisaprotokoll. Sellega saavad Eesti inimesed õiguse pöörduda otse ÜRO poole juhul, kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud ning nad ei ole Eestist abi saanud.

Euroopa soolise võrdsuse indeksi tänavuses edetabelis on Eesti tõusnud ühe koha võrra ning asub 60,8 punktiga 21. kohal, kuid jääb Euroopa keskmisest endiselt maha. Suurimaks piduriks on naiste vähene kaasatus otsustusprotsessidesse.

Statistikaameti värskete andmete järgi oli 2023. aastal sooline palgalõhe Eestis 13,1 protsenti. Alates aprillist on tööandjatel võimalik kasutada palgalõhe analüüsiks ja vähendamiseks uut digilahendust Palgapeegel, mis näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Uue rakenduse eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust soolisest palgalõhest ning aidata kaasa selle vähendamisele, kasvatamata sealjuures tööandjate halduskoormust.

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal Eestis 13,1 protsenti väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga seega 4,6 protsendipunkti võrra.

Ehkki naistepäev sai alguse võrdsete õiguste ja vabaduste eest kõnelemisest, paremate töötingimuste nõudmisest ning naiste muredele ja probleemidele tähelepanu juhtimisest – seda on seostatud juba 1848. aasta reformidega Ameerikas –, on naistepäeva algne mõte tihtipeale varju jäänud ning naistepäeva seostatakse praeguseks paraku vaid naistele sel päeval lillede kinkimisega. Naistepäeval on paslik tulla tagasi päeva algse idee juurde ja kõnelda sellest, mis tänases ühiskonnas naiste jaoks olulisel kohal on. Teemat avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.