Täna tähistatakse Eestis teist korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses,“ mille eestvedajad Eestis on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Päeva „Naised teaduses“ tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel juba 2015. aastal eesmärgiga esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus.
Soolisest ebavõrdsusest juhtimisorganites ja otsustuskogudes ning naisteadlase väljakutsetest koroona-ajastu kodukontoris kirjutab Anne Kahru 2021. a detsembris Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud kogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ lühiartiklis „Naised teaduses koroona-ajal, ent mitte ainult sellest.“
Muuhulgas toob Anne Kahru välja, et kuigi enamik ülikoolilõpetajatest Eestis on naised (64% bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajatest ning 54% värsketest doktoritest), on naised alaesindatud nii kõrgematel ametipositsioonidel kui otsustuskogudes. 2019. aastal moodustasid Eesti avaõiguslike ülikoolide A-taseme ametikohtadest (professoritest) naised vaid ühe neljandiku (26%). Samas domineerivad naised tugevalt madalamapalgaliste õpetajate, assistentide ja lektorite positsioonil.
Naiste väike osakaal paistab eriti selgelt silma aga teadus- ja arendustegevuse nõuandvates ja otsustuskogudes: 19-liikmelises teaduspoliitika komisjonis on naisi 3 (16%), 15-liikmelises teadus- ja arendusnõukogus 4 (27%) ning hindamisnõukogu ridadest leiab 7 naist 19 liikme seas (37%). Võrreldes kümnendi algusega, kui nimetatud kogudes oli naiste osakaal vastavalt 0%, 10% ja 17%, on olukord siiski paranemas. Näiteks Eesti ülikoolidest on sooliselt tasakaalus kahe avaõigusliku ülikooli nõukogud: Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli oma.
Anne Kahru artikli leiab kogumikust „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“.
Rohkem infot „Naised teaduses“ päeva tähistamise kohta leiab sotsiaalmeedia teemaviidete #naisedteaduses ja #WomenInScience alt.