Soolise võrdõiguslikkuse indeks on olulisim soolist võrdsust mõõtev tööriist, mis näitab, kui lähedal ollakse Euroopa Liidu  riikides soolisele võrdsusele. Indeksis kasutatakse 100-punktilist skaalat, kus 1 näitab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdsust naiste ja meeste vahel. Punktisummad põhinevad soolistel lõhedel kuues põhivaldkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. Soolise võrdsuse indeks aitab meil hinnata, millistes valdkondades on naiste ja meeste olukord paranenud ja kus on tarvis otsustavamalt tegutseda, et ebavõrdsust vähendada ja inimeste heaolu parandada.  

Naiste tööhõive üks EL kõrgemaid 

Alates 2020. aastast on Eesti tulemus kõige rohkem paranenud töö valdkonnas, kus Eesti on tõusnud 17. kohalt 7.-ndale. Eesti on Euroopa riikide võrdluses tipus naiste ja meeste tööhõive näitajaga. Naiste tööhõive on Euroopa Liidu riikidest kõrgem vaid Rootsis.
Tööhõives osalemise kõrval on oluline ka tööelu kvaliteet ja siin on hea meel tõdeda, et võrreldes 2015. aastaga on Eestis nii naiste kui meeste seas oluliselt kasvanud võimalus oma tööaega paindlikult korraldada ja võtta vajadusel isiklike või perekondlike asjade ajamiseks tund või paar. Siiski on kasv olnud meeste puhul palju järsem kui naiste puhul ning suurenenud on sooline lõhe. Kui 2015. aastal teatas tööaja paindlikkusest 15% naistest ja 16% meestest, siis 2021. aastal 35% naistest ja 43% meestest.  

Naised ja mehed töötavad erinevatel aladel 

Eesti paistab jätkuvalt silma suure soolise segregatsiooniga ehk olukorraga, kus naised ja mehed õpivad  ja töötavad erinevatel erialadel. Naised on Eestis ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll väga olulised, kuid mille olulisus pahatihti ei väljendu töötasus, näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkond. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas enam hõivatud mehed.
Soolisel segregatsioonil on ulatuslikud negatiivsed tagajärjed: see piirab naiste ja meeste valikuvõimalusi hariduses, töös ja pereelus, suurendab soolist palgalõhet, tugevdab soolisi stereotüüpe ning toob kaasa soolise tasakaalu puudumise otsustamises ja juhtimises – nii poliitikas, äris kui ka avalikus sektoris. Kõrge sooline segregatsioon on tõenäoliselt ka üks peamisi põhjuseid, miks meestel on võimalused paindlikult töötada paremad.

Meestel on rohkem vaba aega 

Alates 2020. aastast on sooline ebavõrdsus kõige enam kasvanud aja valdkonnas, mis on tingitud suurest langusest vabaaja tegevustega seoses. See on ka üks suurimaid langusi EL-is ja näitab seda, et naistel on Eestis võrdluses meestega oluliselt vähem aega tegeleda isiklike hobidega. Vähemalt mitu korda nädalas väljaspool kodu spordi-, kultuuri- või vaba aja tegevustega saavad tegeleda 25% naisi (2015. aastal 34%) ja 34% mehi (2015. aastal 38%). Kõige vähem isiklikku vaba aega on üksi last kasvatavatel naistel (13%).  
Sooline lõhe kodutöödele tegemises on vähenenud. Igapäevaselt tegelevad toiduvalmistamise ja/või majapidamistöödega 51% naistest ja 39% meestest. Eestis on seejuures EL-is kõige väiksem lõhe igapäevaste kodutöödega tegelevate naiste ja meeste vahel. Seda aga mitte ennekõike naiste ja meeste vahelise võrdsema kodutööde koormuse jagamise tõttu, vaid eelkõige naiste osakaalu vähenemise tõttu, kes igapäevaselt majapidamistöid teevad.
See viitab sellele, et osa varem naiste poolt tehtud kodutöid teeb nüüd ära tehnoloogia, nt robottolmuimejad või äpipõhised kullerteenused toidu tellimiseks. Loodetavasti toob see areng kaasa ka laiema muutuse peresiseses tööjaotuses ning aitab vähendada koduste töödega seotud soolisi stereotüüpe.

Sooline tasakaal poliitikas on paranenud, aga vähenenud majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemisel 

Sooline tasakaal poliitikas on paranenud. Viimastel aastatel on Eesti valitsused olnud sooliselt tasakaalus ning 2021. aastal kuulub Eesti EL-i riikide vähemuse hulka, kus peaministriks on naine. Siiski on veel palju arenguruumi naiste esindatuse osas parlamendis (30%, ELis keskmiselt 33%) ja kohalike omavalitsuste volikogude liikmete hulgas (29%, EL-is keskmiselt 35%).   
Suur Eesti arengupidur on aga naiste vähene osalus majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemisel. 2023. aastal oli Eesti Panga peamiste otsustuskogude 13 liikmest vaid üks naine. Murettekitav on see, et alates 2020. aastast on trend languses: 2020. aastal oli keskpanga otsustuskogudes naisi 27%. Samamoodi oli naiste osakaal Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmete hulgas 2023. aastal vaid 11% (2020. aastal 25%). Eesti suurimate börsiettevõtete juhtorganites on naisi 10%.
Naiste osakaalu kõikumine (kohatine hüppeline tõus ja siis langus) aastate lõikes ühiskonnas suurt mõju omavate organisatsioonide juhtkondades näitab süsteemsete soolise tasakaalu saavutamise eesmärkide puudumist nende organisatsioonide tasandil – naiste esindatuse kohatine suurenemine üksikutel aastatel on olnud pigem juhuslikkus kui trend.   
On väga oluline, et otsuseid langetavad mitmekesised, erinevatest inimestest koosnevad kogud, et paremini tagada erinevate ühiskonnagruppide vajadustega arvestamine. Võimalus võimu toestada on aga ka laiem õigluse küsimus, fundamentaalne eetiline põhimõte, millel demokraatlikud ühiskonnad põhinevad. 

Sooline võrdsus pareneb ühistööna 

EIGE indeksis peegelduv soolise võrdsuse arengu pidurdumine toob selgelt välja selle, et sooline võrdsus on valdkond, kus muutused ei toimu iseenesest, vaid meie kõigi tegude tulemusel. Võtmeroll soolise võrdsuse edendamisel on tööandjatel, haridusasutustel ja -töötajatel ning poliitikakujundajatel, aga muutust ei pea juhtima üksi. 
Soolise segregatsiooni juured on haridussüsteemis, kust see kandub edasi tööturule. Varasemad uuringud näitavad, et Eesti haridussüsteem on seni olnud pigem soolisi stereotüüpe taastootev kui neile väljakutseid esitav.
Haridus- ja teadusministeerium on ajakohastanud riiklikke õppekavasid, kus ühe olulise muudatusena on ka soopõhiste õppegruppide kaotamine tehnoloogia ainevaldkonnas ning gruppidesse jaotumine peaks olema huvipõhine. See muutus jõuab õpilasteni järgmisel õppeaastal. Samas ei lahenda see hariduse segregatsiooni probleemi ja oluline on, et valdkond tervikuna seab soolise ebavõrdsuse vähendamist endale eesmärgiks.  
2024. aastal valmib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüs, milles uuritakse põhjalikult soolise segregatsiooni eripärasid meeste vaatevinklist. Uuringu eesmärk on selgitada välja meeste vähese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu erialade õppurite ja töötajate seas  ning anda teadmispõhiseid soovitusi meeste osakaalu suurendamiseks.  
Samuti on ette valmistamisel koolitusmudel, mis aitab parandada Töötukassa karjäärispetsialistide oskusi ja teadmisi stereotüübivabade ametivalikute toetamisel. Lähiaastatel on samuti plaanis toetada avatud taotlusvoorude kaudu tööandjate, haridusasutuste ja personaliettevõtete koostööd, et suurendada soolist tasakaalu hariduses ja tööturul, seda eriti IKT ning hariduse, tervise ja heaolu valdkondades.
Rahandusministeeriumi eestvedamisel suurendatakse suuremate börsiettevõtete juhtorganite soolist tasakaalu EL direktiivi üle võtmisega. Eesmärk on, et juhtorganite ametisse nimetamise kord oleks selge ja läbipaistev ning kandidaate hinnataks kogu valikuprotsessi jooksul objektiivselt nende kvalifikatsiooni ja saavutuste alusel, sõltumata kandidaadi soost.  
Pidades silmas, et sooline võrdsus või selle puudumine puudutab meie elusid igas eluetapis, vanuses, nii tööl kui kodus, on muutus võimalik üksnes siis, kui kõik teadlikult oma valdkondades soolist võrdsust mõtestavad ja tegutsevad selle nimel, et ebavõrdsus väheneks