Euroopa soolise võrdsuse indeksi tänavuses edetabelis on Eesti tõusnud ühe koha võrra ning asub 60,8 punktiga 21. kohal, kuid jääb Euroopa keskmisest endiselt maha. Suurimaks piduriks on naiste vähene kaasatus otsustusprotsessidesse.
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) koostatud iga-aastane indeks hindab Euroopa Liidu liikmesriike ja EL-i tervikuna, et selgitada välja nende areng soolise võrdsuse saavutamisel. Indeksis kasutatakse 100-punktilist skaalat, kus 1 tähistab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdsust. Punktid kujunevad olukorra hindamisest kuues valdkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. Võrreldes mulluse tulemusega on Eesti punktisumma 60,8 jäänud sisuliselt samaks, skoor paranes 0,6 punkti võrra, mis tähendab Eestile edetabelis ühe koha võrra tõusmist 21. kohale.
Euroopa Liidu keskmine punktisumma on 71. Euroopa kõige võrdõiguslikum riik on Rootsi 82 punktiga, talle järgnevad Taani ja Holland mõlemad 78,8 punktiga. Edetabeli lõpus on tänavu Rumeenia ja Ungari.
Eesti tulemuste aeglast paranemist mõjutasid seekord eelkõige võimu näitajad, mis on halvenenud, kuna naiste kaasatus otsustusprotsessidesse on Eestis vähenenud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna nõunik Eva Liina Kliiman selgitas, et poliitilise ja sotsiaalse võimu näitajad on küll kasvanud, kuid majandusliku võimu skoor on langenud pea viie punkti võtta. “Pikemas perspektiivis on naiste kaasatus otsustamisesse paranenud, seda eelkõige poliitilise võimu ehk valitsuste koosseisude tõttu. Majanduslik võim on Eestis Euroopa Liidu võrdluses kõige ebavõrdsemalt jaotunud,” nentis Kliiman. Majanduslik võim näitab naiste osalust börsil noteeritud äriühingute juhatustes ning nõukogudes ja keskpanga otsustajate hulgas.
Ka teiste Balti riikidega võrreldes on Eestil indeksi seis kehvem eelkõige just majandusliku ja sotsiaalse võimu näitajate tõttu. Kõigis ülejäänud kategooriates on Eesti soolise võrdsuse seis Lätist ja Leedust parem. „Eesti jääb Balti riikidest silma selle poolest, et viimase 14 aasta jooksul pole majandusliku võimu näitaja mitte paranenud, vaid halvenenud,“ märkis Kliiman. Leedu asub tabelis 16. kohal 65,8 punktiga ning Läti 19. kohal 62,6 punktiga. "Suurema soolise tasakaalu otsustamises saavutame vaid siis, kui ettevõtete juhid peavad seda oluliseks ja väärtuslikuks,” lisas Kliiman. “Kindlasti annab selleks tõuke 2026. aastal kehtima hakkav soolise tasakaalu nõue börsiettevõtete juhtkondades. Sarnane nõue seatakse ka riigiettevõtetele.”
Kõige parem seis on Eestil töö valdkonna näitajatega. Kliimani sõnul tegi Eesti selles valdkonnas suure hüppe juba aastatel 2020-2021, mil skoor kasvas pea viie punkti võrra ning positiivne areng on jätkunud. „Eestil on ELi parim tulemus tööelus osalemises, kus edastame ka Rootsit. Selle näitaja puhul on Eesti hea tulemus eelkõige seotud võrdsusega tööelu kestuses, mitte täiskohaga töötamises,“ ütles Kliiman. Eesti vastav näitaja on 94,2 ja Rootsil 93,9.
Ka raha valdkonnas on Eesti näitajad mullusega võrreldes veidi paranenud. „Paranemine on eelkõige toimunud finantsressursside kategoorias, kuid majandusliku olukorra näitaja, mis on olnud läbi aastate väga ebastabiilne, on võrreldes eelmise aastaga halvenenud,“ ütles Kliiman. „Sisuliselt tähendab see soolist lõhe vaesusriskis ja sissetulekute jaotuse näitajas. See viitab eelkõige madalama sissetulekuga inimeste toimetuleku halvenemisele ja soolise lõhe suurenemisele väiksema sissetulekuga inimeste seas.“
Võrreldes Soomega on Eesti indeks oluliselt madalam. Kategooriate osas on Eesti seis Soomega sarnane töö ja teadmiste sooliste lõhede osas, ülejäänud näitajad on aga põhjanaabrist maas. Eriti suur lõhe Soomega on võimu jaotuse osas – Soomes on võim meeste ja naiste vahel ühtlasemalt jaotunud. Soome asub edetabelis kaheksandal kohal 74,5 punktiga.
Indeksi raportis on Eesti välja toodud ka nende riikide hulgas, kelle tempot suurema soolise võrdsuse poole hinnatakse läbi aastate madalaks. See võib kaasa tuua järjest suureneva ebavõrdsuse teiste Euroopa Liidu riikidega, mis edenevad kiiremini. Eesti eesmärk on jõuda 2035. aastaks EIGE indeksis 70,7 väärtuspunktini 100st punktist. “Selleks tuleb hoida edu nendes valdkondades, kus meil on juba hästi, näiteks naiste kõrge tööhõive, ja pingutada selle nimel, et vähendada sooliste stereotüüpide mõju haridusvalikutele ja tööturule. Ebavõrdsuse vähendamiseks tervises tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata ka meeste tervisekäitumisele. Selleks, et Eesti parandaks oma positsiooni EL riikide võrdluses, peame suurendama soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises,” tõdes Kliiman.
Eesti on mitmeid samme soolise võrdsuse suurendamiseks juba astunud. Näiteks soolise palgalõhe vähendamiseks võtab Eesti aastast 2026 üle palkade läbipaistvuse direktiivi ning soolise tasakaalu suurendamiseks nn börsidirektiivi, mille kohaselt peavad börsil noteeritud ettevõtete puhul vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest olema alaesindatud soost või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest olema alaesindatud soost.
Tutvu interaktiivse indeksi raporti ja Eesti tulemustega: Gender Equality Index | European Institute for Gender Equality