Edendamise kohustus
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus hõlmab kõiki riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutusi, haridus-, teadus- ja koolitusasutusi ning tööandjaid.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus kehtib kõigile avaliku sektori institutsioonidele – ministeeriumidele, Riigikantseleile, maavalitsustele, riigiametitele ja inspektsioonidele ning asutustele, millel on kohaliku täidesaatva riigivõimu volitused, samuti kohalikele omavalitsustele ja nende asutustele ning teistele linna või valla ametiasutustele, mis teostavad avalikku võimu, ja nende hallatavatele asutustele.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.
Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikameetmeid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.
Seaduse sätete eesmärk on tagada soolõime strateegia rakendamine. Vastavalt § 9 lõikele 21 kehtib riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustel soolõime strateegia rakendamisel kohustus vajaduse korral konsulteerida asjakohaste huvigruppide ning vabaühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu.
Lisaks soolise võrdõiguslikkuse seadusele, mille järgi on kohustus soolõime strateegiat rakendada, kehtib osale institutsioonidele, olenevalt nende tegevusvaldkonnast, kohustus rakendada soolõime strateegiat ka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohaldatavatele määrustele. Näiteks sisaldavad meeste ja naiste võrdsuse edendamise ning sooküsimuste lõimimise kohustust Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide suhtes kohaldatavad ühissätted.
Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad asutused peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. (SoVS § 10)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus läheb tööandjate osas kaugemale kui pelgalt keelab diskrimineerimise, see paneb tööandjatele ka kohustuse võrdõiguslikkust edendada. (SoVS § 11)
Tööandja peab:
- tegutsema nii, et tema tegevus toetaks nii meeste kui ka naiste kandideerimist vabadele töökohtadele ning neile võetakse tööle mõlemast soost isikuid;
- võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise;
- kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi;
- hoolitsema, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest;
- teavitama töötajat käesolevas seaduses garanteeritud õigustest;
- andma regulaarselt töötajatele ja/või nende esindajatele asjakohast teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kasutusele võetud meetmetest.
Lisaks peab tööandja koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.