Mis on sooline diskrimineerimine?
Sooline diskrimineerimine on see, kui ühte inimest koheldakse tema soo tõttu halvemini kui samalaadses olukorras olevat teisest soost inimest. Ebavõrdse kohtlemise põhjuseks on kõige sagedamini eelarvamused ja hoiakud, mis takistavad nägemast konkreetset inimest – tema väärtust, oskusi ja võimeid.
Sageli leiab sooline diskrimineerimine aset ettekujutuste tõttu selle kohta, millised õigused või kohustused ühel naisel või mehel peaksid olema ning milliseid rolle peaks ta elus täitma. Need nn stereotüüpsed tõekspidamised soorollide kohta mõjutavad näiteks tööandjaid, avalikke teenistujaid, haridusasutuste töötajaid jt otsuste tegemisel.
Diskrimineerimise üle otsustamisel on oluline tagajärg, st fakt, et kedagi on tema soo tõttu ebavõrdselt koheldud − näiteks, kui meest ei võeta nõutavast väljaõppest hoolimata tööle lasteaiakasvatajaks põhjusel, et traditsiooniliselt on laste eest hoolitsenud naised, mitte mehed. Või kui tüdrukuid ei taheta võtta vastu elektriku erialale, sest tehnilisi erialasid on ajalooliselt omandanud pigem poisid. Ehk siis konkreetset isikut puudutavat otsust ei langetata tema hariduse, võimete, tööoskuste, isikuomaduste vms sobivusest lähtudes, vaid toetudes ettekujutusele, kes üks mees või naine võiks olla ja peaks olema ning mida ta oma elus ja eluga teha võib.
Sooline diskrimineerimine on keelatud kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõudeid ei kohaldata siiski registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele ning vaimulikuna töötamisele (näiteks võivad kirikud vaimuliku ametisse valida kindlast soost isikuid, kui see tuleneb vastava usutunnistuse printsiipidest), samuti perekonna- ja eraelu suhetele (näiteks nt puudub võimalus esitada võrdse kohtlemise nõuet oma pereliikme vastu või nõuda temalt kahju hüvitamist).
Diskrimineerimine tähendab sisuliselt seda, et inimesi koheldakse erinevalt ebaolulistel põhjusel. Selliseks põhjuseks on ka isiku sooline kuuluvus. Diskrimineerimise keeld tähendab teisisõnu seda, et kedagi ei tohi kohelda halvemini üksnes seetõttu, et ta kuulub teatud sotsiaalsesse gruppi. Otsustada inimese kohtlemise viisi üle tema sotsiaalse kuuluvuse alusel on ebaõiglane ja ebaseaduslik.
Otsene sooline diskrimineerimine on see, kui ühte inimest koheldakse samalaadses olukorras tema soo tõttu halvemini kui teist inimest.
Näiteks pakutakse mingit teenust ainult naistele või ainult meestele või küsitakse samasuguse teenuse eest naistelt ja meestelt erinevat hinda. Samuti on otseselt sooliselt diskrimineeriv käitumine, kui tööandja jätab kandidaadi tööle võtmata ainult või eelkõige seetõttu, et ta on naine või mees.
Sageli tekivad sellised olukorrad hoiakute ja eelarvamuste tõttu. Näiteks jätab tööandja naise valikust kõrvale, kuna ta arvab, et naine lihtsalt sellele tööle ei sobi või et naine jääb peagi lapseootele ja ei sobi seepärast.
Eelarvamused puudutavad ka mehi: tööandja võib arvata, et meestel puuduvad oskused ja eeldused laste või eakate eest hoolitsemiseks ja nad ei sobi seetõttu töötama näiteks sotsiaaltöötaja või lasteaiaõpetajana. Samuti võidakse arvata, et mees ei jääks pikemalt mõnele tööle madala palga eest.
Ka inimese erinev kohtlemine seetõttu, et ta on rase, tal on lapsed või et ta täidab muid perekondlikke kohustusi, on seadusevastane ja seda loetakse otseseks sooliseks diskrimineerimiseks. Kui meest koheldakse ebavõrdselt tema ajateenistuse kohustuse tõttu, näiteks ei võeta teda tööle, sest eeldatakse, et ta läheb peagi ajateenistuskohustust täitma, on see vaadeldav otsese soolise diskrimineerimisega.
Ahistamine
Soolist ja seksuaalset ahistamist loetakse otseseks sooliseks diskrimineerimiseks.
Seksuaalne ahistamine on isiku suhtes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsilise seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on kellegi väärikuse alandamine.
Sooline ahistamine on soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on alandada teise inimese väärikust tema soo tõttu.
Kaudne diskrimineerimine on märksa varjatum kui otsene diskrimineerimine ning seda on raskem märgata ja ära tunda.
Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset siis, kui ühest soost inimesed seab vastassoost inimestega võrreldes ebasoodsamasse olukorda pealtnäha neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus. Seega ei paista esmapilgul ebasoodsama kohtlemise põhjuseks olevat sugu.
Kaudselt sooliselt diskrimineeriv võib olla näiteks nõue, et edutamiseks või atesteerimiseks on vajalik pikaajaline katkematu töötamine (naiste puhul võivad töötamisse tulla pausid seoses laste saamisega). Kaudselt diskrimineerivaks võib osutuda näiteks ka nõue, et tööle kandideerijal peab olema kõrgharidus mõnes spetsiifilises valdkonnas, kui selline nõue ei ole objektiivselt võttes tingimata vajalik.
Hariduslikud valikud on Eestis tihtipeale mõjutatud soolistest stereotüüpidest ning võib olla valdkondi, kus kõrghariduse on omandanud vaid üksikud teise soo esindajad. Haridusnõudeid võivad asendada ka tööalase kogemuse eeldused.
Kaudseks diskrimineerimiseks ei loeta siiski neid juhte, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või tegevusel on õigustatud eesmärk, mille saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Vaata ka teemat “Soolise võrdõiguslikkuse seadus”.