Sooline võrdsus

Soolõime eesmärk on tagada mõlema soo esindajate – naiste ja meeste – heaolu ja kaasatus ühiskonnaelu kavandamisse ja arendamisse. Soolõime rakendamisega saab muuta kehtivaid poliitika kujundamise tavasid, otsustamist, tegevusi ja toimimisviise, mis ei arvesta naiste ja meeste ebavõrdset olukorda ning lõimida soolise võrdsuse saavutamise eesmärk kõikidesse avaliku sektori otsustusprotsessidesse. 

“Soolõime on poliitika (ümber)kujundamise, täiustamise, edasiarendamise ning hindamise protsess, mille käigus kõik poliitika kujundamisel osalejad lõimivad soolise võrdõiguslikkuse aspekti kõikidesse poliitikavaldkondadesse kõikidel tasanditel ja kõikides etappides osana oma igapäevatööst.”

Euroopa Nõukogu soolõime definitsioon

Soolõime strateegiat rakendatakse poliitikavaldkondades, mille peamine eesmärk ei ole soolise võrdsuse edendamine, vaid mis on suunatud teiste eesmärkide saavutamisele, nagu näiteks tervislike eluviiside edendamine, säästev areng, ettevõtlikkuse edendamine, põllumajanduse arendamine, madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive suurendamine, digitaalse kirjaoskuse suurendamine jne. 

Kui seni on poliitikameetmete kavandamisel ja mõju hindamisel kasutatud peamiselt üldisi kategooriaid, nagu inimene, elanik jmt, siis soolõime strateegiat rakendades võetakse kasutusele detailsemad kategooriad nagu sugu, vanus jmt.

Et otsuseid vastu võtta ja nende võimalikku mõju hinnata, peab vajalikke andmeid ja informatsiooni koguma ja analüüsima kahe suurima sotsiaalse grupi – naiste ja meeste kaupa. Seejuures tuleb silmas pidada, et nii meeste kui ka naiste huvid, võimalused ja vajadused oleksid võrdselt väärtustatud ja arvesse võetud ning et nii mehed kui ka naised saaksid rakendatavast poliitikast samaväärset kasu.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus hõlmab Eestis kõiki riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutusi, haridus-, teadus- ja koolitusasutusi ning tööandjaid.

Soolõime strateegia on rahvusvaheliselt tunnustatud meetod, mida kasutavad laialdaselt nii erinevad riigid kui rahvusvahelised organisatsioonid. Soolõime ajalugu ulatub tagasi 1985. aastasse, kui kontseptsiooni esimest korda esitleti ÜRO kolmandal ülemaailmsel naiste konverentsil Keenias Nairobis. 90ndatel hakkasid seda kasutama nii Euroopa Komisjon kui Euroopa Nõukogu. 

Näide soolõime rakendamisest

Rootsi Botkyrka linnavalitsuses rakendatakse soolõime strateegiat linnavalitsuse töö planeerimisel alates 2009. aastast. Eesmärk on anda kõigile linnaelanikele võrdsed võimalused rääkida kaasa linnakeskkonna kujundamisel ja tagada nii meestele kui ka naistele, nii poistele kui ka tüdrukutele võrdsed võimalused avalike teenuste kasutamisel.

Linnavalitsuse juhtimissüsteem on ümber kujundatud selliselt, et kõigi otsustusprotsesside ja tegevuste juures, sh eelarvete koostamise protsessis oleks võimalik arvesse võtta soolist aspekti:

• inimesi puudutav statistika kogutakse ja analüüsitakse soo järgi;
• lasteaedades ja koolides loodud kvaliteedisüsteemid sisaldavad näitajaid ja indikaatoreid, mis on esitatud soo kaupa;
• tööle on võetud soolise võrdsuse eksperdid, kes toetavad õpetajaid nende töös;
• linnaplaneerimise ameti töötajaid on koolitatud meeste ja naiste, poiste ja tüdrukute turvalisust käsitlevates küsimustes;
• linnaruumis on välja selgitatud, millised kohad ei tundu turvalised naistele, millised meestele;
• on analüüsitud, milline on poiste ja tüdrukute, meeste ja naiste ligipääs avalikku ruumi ja kuidas erinevast soost inimesed seda kasutavad;
• linnavalitsus on koostanud soolise võrdsuse tegevuskava, mis hõlmab kõiki tegevusvaldkondi.

Linnavalitsuse töötajad on toonud positiivsena välja asjaolu, et soolise aspekti lõimimine oma igapäevatöösse on viinud mitmete laiemate ja suuremate muudatusteni linnavalitsuse töökorralduses, mis on oluliselt parandanud teenuste kvaliteeti ja linnaelanike rahulolu.