Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Перейти к основному содержанию
Accessibility

Sooline võrdsus

Все темы

Ülevaade

Sooline võrdsus kultuurivaldkonnas tähendab seda, et naiste ja meeste rollid kultuurielus – nii kultuuri tarbijatena kui ka loojatena on võrdselt julgustatud, hinnatud ja nähtavad. 

Sooline võrdsus kultuurivaldkonnas on oluline, sest elanikkonna liikmete vaimne, intellektuaalne ja loominguline ambitsioon, panus ja huvid on mitmekülgsed, ning sooline perspektiiv aitab sellega arvestada. Et luua filme, saateid, lavastusi, kirjandusteoseid, näitusi jm loomingut ning väärtustada kultuuripärandit, tuleb arvestada, et teosed ja tegevused seostuksid tähendusrikkalt mitmesuguse taustaga, sh eri soost ja vanuses inimestega.

Naissoost kultuurivaldkonna töötajatel on kogu ELis tavaliselt vähem juurdepääsu loomingu- ja tootmisressurssidele, neile makstakse vähem kui meestele ning nad on alaesindatud juhtivatel ja muudel otsuseid langetavatel ametikohtadel, samuti kunstiturul. Naiste tööd võivad suurema tõenäosusega häirida seksistlikud suhtumised, soostereotüübid, samuti on ohuks seksuaalne ahistamine töökohal. 

Näiteks Euroopas moodustavad naised registreeritud heliloojatest ja laulukirjutajatest 20% või vähem ning teenivad keskmiselt 30% vähem, kui selles sektoris töötavad mehed (allikas: “Women in Music”, 2019).

Näiteks 2017. aastal oli vaid 3–5% Euroopa ja USA suurtest püsikollektsioonidest esindatud teoste autoritest naissoost. Vaid 13,7% Euroopa ja USA galeriide esindatud elavatest kunstnikest olid naised (allikas: “National Museum of Women in the Arts” (USA), 2019) (USA), 

Osalemine kultuurielus 

Teatud sotsiaalsete gruppide liikmetel ei pruugi olla kultuuriüritustele ligipääsu. Euroopa Komisjoni tellitud uuringus “The economy of culture in Europe” tuuakse välja, et põhjused, miks kultuuritegevuses ei osaleta, erinevad naiste ja meeste seas suuresti: mehed toovad naistest enam põhjusena huvipuuduse, ja naised viitavad rohkem, et nad ei saa osaleda, kuna pole piisavalt rahalisi vahendeid (näiteks ürituste piletiteks, lapsehoiuks). 

Eesti andmed

Kultuurivaldkonnas on kõige olulisemaks alusuuringuks kultuuris osalemise uuring, millega kogutakse ka soopõhist statistikat kultuuris ja spordis osalemise kohta, nii pealtvaataja kui ka harrastajana, see info on leitav Statistikaameti statistikaandmebaasis, kultuurielus osalemise rubriigist. Andmed ja analüüsid annavad väärtuslikku infot, et soolise ebavõrdsuse olukorda parandada. 

Statistikaameti andmetest on näiteks teada, et Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Need andmed aitavad kavandada sekkumisi neile ühiskonnagruppidele, kes teatrit/etenduskunsti vaatama ei jõua.

Kultuurivaldkonna probleemid

Kultuurisektori soolise ebavõrdsuse probleemid Euroopas on sarnased teiste tegevusvaldkondade omadega: juurdunud soostereotüübid, sooline segregatsioon ja naiste vähene esindatus kultuurivaldkonna otsuste juures.

FIA ehk Rahvusvahelise Näitlejate Föderatsiooni aruande                                                                                  “Age, Gender and Performer Employment in Europe” andmetel on näiteks 

  • naissoost näitlejatel lühem karjäär,
  • naised üleesindatud kultuurisektori vähemmakstud töökohtadel ja tugevasti alaesindatud suurema sissetulekuga töökohtadel,
  • naissoost esinejad üle Euroopa arvamusel, et nende sugu vähendab nende võimalusi karjääri tegemisel ja kõikides teistes töö aspektides.

Eraldi tuleb probleemina välja tuua kultuurivaldkonna spetsiifiline omadus: võrreldes teiste valdkondadega tegutseb kultuurisektoris rohkem vabakutselisi töötajaid. Vabakutseliste töötajate sissetulekud võivad korraga olla ajutised ja väikesed. Praxise analüüsi (ilmumisel) andmetel on Eestis vabakutselistest loovisikutest kolmveerand naised. 

Naissoost vabakutseliste töötajate jaoks probleemid kuhjuvad: sissetulekulõhe puhul on pension, töötuskindlustushüvitis või vanemahüvitis meestega võrreldes väiksem.