Ülevaade
Ettevõtlus mängib olulist rolli töökohtade loomisel nii mikro- kui ka makroettevõtetes, samuti innovatsiooni ja majanduskasvu arendamisel. Ehkki Eestis on naisi rohkem kui mehi, moodustavad naisettevõtjad ettevõtjatest, kes on iseenda tööandjad, vähem kui kolmandiku (29%).
Praxise 2014. aasta uuringust selgus, et Eestis on ettevõtlus naiste jaoks vähem atraktiivne ettevõtmine kui meeste jaoks. Kõigist tööga hõivatud naistest on ettevõtjaid vaid 5% (ELi keskmine 10%), samas kui meestest on neid 12%. Valdav enamus (72%) naisettevõtjatest eelistab olla üksikettevõtjad, tegutsedes oma ettevõttes üksinda, ilma palgatöötajate või osaniketa. Eesti naiste ärid on reeglina väiksemad ning madalama kasvutrendiga kui meestel. Näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on toetanud pigem suuremaid ning ekspordile ja kasvule suunatud ettevõtteid, mis tähendab seda, et need toetused lähevad pigem meesettevõtjatele. Populaarseimad valdkonnad naiste ettevõtluses on tervise- ja sotsiaalteenuste ning haridusvaldkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine. Naistest on puudus tehnoloogia ja innovatsioonipõhistes tegevusharudes ning sealse tööjõupuuduse üheks lahenduseks nähaksegi naiste suuremat osalemist selles sektoris. Ligi viiendik Eesti iduettevõtetest on asutanud naised.
Naisettevõtluse toetamise põhjendus on tavaliselt keskendunud naiste võimestamise ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele, kuid see on ka majanduslikult mõttekas. Maailmapanga uuringud näitavad, et naisettevõtjad annavad olulise panuse majanduskasvu ja vaesuse vähendamisse mitte ainult arengumaades, vaid ka suure sissetulekuga riikides, sh Eestis. Naisettevõtjad loovad eeskätt endale ja mõningal määral ka teistele uusi töökohti. Naisettevõtlus toetab lisaks tööhõive suurendamisele ka ettevõtluse mitmekesistamist, ergutades innovatsiooni ja mitmekesistades juhtimis-, tootmis- ja turunduspraktikaid ning tooteid ja teenuseid. Naised pakuvad sageli juhtimis-, organisatsiooni- ja äriprobleemidele senisest erinevaid lahendusi.
Võrreldes teiste riikidega on Eesti naisettevõtjad nooremad. Viimase 10 aasta jooksul on kasvanud nende naiste arv, kes on ettevõtlusega äsja alustanud või plaanivad seda teha lähiajal. Ettevõtlusaktiivsuse näitajad aga langevad vanemates vanusegruppides eriti nendel naistel, kellel on perekond ja lapsed, kuna ettevõtlusega alustamine muutub neile vähem atraktiivseks ning teadvustatakse enam sellega kaasnevaid riske. Kuigi levinud on arvamus, et ettevõtlusega tegelemine pakub paremaid võimalusi tööd ja pereelu paindlikult ühitada, on olukord tegelikkuses pigem vastupidine – sageli on keeruline pere ja ettevõtte arendamist omavahel ühendada, eriti ettevõtlusega alustamise aastatel. Töö- ja pereelu ühitamise mõttes on naistel FIEks või muul moel sooloettevõtjaks olemine lihtsam, eriti kui seda tehakse juba olemasoleval elukutsel. OECD rahvusvahelise ettevõtlusuuringu alusel (2017) on naisettevõtjate keskmine haridustase kõrgem kui meesettevõtjatel – Eesti naisettevõtjate keskmine haridustase on kõrgeim Euroopa Liidus.
Paljud ettevõtlusega seotud raskustest on sarnased nii naistele kui ka meestele. Siiski näitavad EIGE andmetelanalüüsid, et naisettevõtjate ees seisvad tõkked on sageli oluliselt suuremad kui meessoost eakaaslastel. Sooline ebavõrdsus ettevõtluses hõlmab järgmist:
- juurdepääs laenudele, rahastamisvõimalustele ja kapitalile
- võrgustumisvõimalused naisettevõtjatele
- horisontaalne sooline segregatsioon
- töö- ja pereelu ühitamine
- eelarvamused ja stereotüübid naiste kohta ettevõtluses
Naistel ja meestel ei ole sageli võrdset ligipääsu pangalaenudele ja teistele finantseerimisvõimalustele. EIGE andmetel oli 2008. aastaks vaid 20% naiste algatatud ettevõtetesse kaasatud riskikapital. Soolist erinevust finantseerimisvahendite kasutamisel ilmestab kolm tegurit.
- Naised omavad vähem finantsvarasid ja neil on lühem krediidiajalugu (arvestades nende ettevõtluskogemuse puudumist), samas laenupakkujad hindavad neid mõlemat.
- Naiste projektid on vähem kapitalimahukad, sest nende ettevõtete suurus on väiksem ja tegevusvaldkonnad nõuavad väiksemaid alginvesteeringuid.
- Eelarvamused, mis peegeldavad usaldamatust naisettevõtjate vastu. Eelarvamusi tugevdab asjaolu, et naised on rahastamisega seotud võrgustikes vähem esindatud.
Ebavõrdse juurdepääsu tõttu laenudele ja kapitalile kipuvad naised üksikettevõtjana haldama väiksemaid ettevõtteid. Nad tegutsevad sektorites, kus on pigem ülekaalus naised, peegeldades suuresti tööturu segregatsioonimustreid.
Juurdepääs tugevale äripartnerite võrgustikule võib olla ettevõtluses edu saavutamiseks väga oluline tegur. EIGE andmetel ei ole olulisi erinevusi nais- ja meesettevõtjate vahel koostöövõrgustike loomises, ka võrgustike suurus on sarnane. Naisettevõtjad peavad oluliseks nii ainult naiste kui ka naistest ja meestest koosnevate ametialaste võrgustike olulisust äri tegemisel. Nad organiseeruvad sageli ühendustes ja organisatsioonides. Oluline sooline erinevus koostöövõrgustike kasutamisest on see, et naistel on üldiselt väiksem ligipääs “olulistele” võrgustikele. Naisettevõtjad osalevad tavaliselt väiksemates võrgustikes ning sageli koosnevad need peamiselt naistest. Mehed seevastu kulutavad rohkem aega ettevõtlusalaste koostöövõrgustike arendamisele ja kasvatamisele. Osaliselt on tulemus see, et naised on vähem esindatud kõige uuenduslikumates tööstusharudes ja neil on vähem asjakohast eelnevat kogemust. Võib ka olla, et edukad ärinaised on vähem nähtavad kui mehed. Mõned uuringud viitavad ka sellele, et naiste topeltkoormus (töö- ja perekohustused) ning muud sotsiaalsed kohustused võivad ärinaistele jätta võrgustike loomiseks vähem aega kui ärimeestele.
Naiste jaoks on laste ja eakate hooldamisega seonduv ning hoolduskulud (nt lasteaia, hooldekodu tasud) olulised tegurid, mille järgi otsustada, kas ja millisel määral osaleda tööturul ning millisel moel tööelu elada ja karjääri teha.
Ettevõtlusega alustamise otsus on naiste jaoks enamasti ajendatud tasakaalu otsimisest töö- ja pereelu vahel. FIEd või muul moel sooloettevõtjad on tihti selle heaks näiteks. Samas mehed kalduvad oma tööotsinguid ja ettevõtlusotsuseid tegema sissetulekupotentsiaali alusel. Empiirilised uuringud ja analüüsid kinnitavad, et põhjused, miks naised alustavad üksikettevõtjana, võivad erineda meessoost kolleegide põhjustest. Naisi juhib rohkem kui mehi vajadus saavutada sobiv tasakaal töö- ja pereelu ühitamisel. Naised kasutavad üksikettevõtjana (nt füüsilisest isikust ettevõtjana FIEna) tegutsemist kui võimalust perekohustuste täitmiseks ja samas väikeettevõtluse alustamisega (uuesti) tööturule naasta. Üksikettevõtjana tegutsemine võib naistele olla palgatööst otstarbekam, sest see võib vähendada lastehoiukulusid, pakkudes suuremat paindlikkust ja võimalusi kodus töötamiseks. Eestis töötab enamus naisettevõtjaid enda ettevõttes täistööajaga. Osa-ajaga töötavate naisettevõtjate osatähtsus Eestis on madalam kui EL-28 keskmine (30%).
Levinud eelarvamuse järgi on ettevõtja sageli mees, ettevõtlus on mehelik valdkond ning seda arusaama tugevdab ja peegeldab meedia, haridus ning ka poliitikad. Uuringud näitavad, et “meheliku” ettevõtlusdiskursuse üheks tagajärjeks on see, et naised võivad tunda, et ettevõtlus pole nende jaoks. Stereotüüp mehest kui õigest ettevõtjast mõjutab naiste arusaamu nende enda ettevõtlusvõimest. Lisaks sellele mõjutab see eelarvamus inimesi, organisatsioone, poliitikameetmeid, mis toetavad ettevõtete loomist ja kasvu (sh pangandus- ja riskikapitalisüsteem, teised ettevõtjad ja nende võrgustikud, potentsiaalsed kliendid jne).
Ettevõtlust on traditsiooniliselt konstrueeritud kui mehelikku valdkonda: mehed omavad suuremat osa ettevõtetest ja on ülekaalukalt esindatud sellistes tööstusharudes nagu tööstus ja tehnoloogia ning IKT mis pälvivad meedia, laiema avalikkuse ja poliitikakujundajate kõige suurema tähelepanu. Naisettevõtjad on üldiselt koondunud pigem madala kasvuga ja madala kvalifikatsiooniga ettevõtlussektoritesse, nagu jaekaubandus ja teenused, mis on pigem aeglasemalt arenevad ja väiksema kasumipotentsiaaliga ettevõtetes. Nad on sageli üksikettevõtjad. Stereotüübid ja naissoost ettevõtjate eeskujude vähesus võib ka selgitada, miks naised on vähem huvitatud ettevõtjakarjäärist kui mehed ning tunnevad, et neil on vähem võimalus saada edukateks ettevõtjateks.
ENUT on naisettevõtluse arendamise analüüsis välja toonud, et naisettevõtluse edendamisel on tähtis sootundlike riiklike strateegiate koostamine, soopõhise ettevõtlusalase statistika kogumine, finantseerimisvõimaluste parandamine ja mentorprogrammide ning naisettevõtjate koostöövõrgustike loomine ja toetamine.
Samas analüüsis toodi ka välja, et naiste toetamisel ettevõtlusega alustamiseks ja selle edukaks kujunemiseks on oluline rakendada järgmisi meetmeid.
- Tütarlaste ja naiste hulgas ettevõtliku hoiaku kujundamine, ettevõtluse propageerimine, ettevõtlusteadlikkuse parandamine ning ettevõtjaks hakkamist takistavate barjääride kaotamine.
- Naisettevõtjate innovatsioonialase koostöö ja ettevõtete arendusvõimekuse hoogustumise toetamine.
- Naisettevõtjate rahvusvahelistumise ambitsiooni ja ekspordivõimekuse kasvatamine.
- Naisettevõtjate konkurentsipositsiooni parandamine.
Näiteks EENA tegeleb 2021. aastal naisettevõtjate toetamisega oma ettevõtete kasvatamisel, naiste ja keskkonnasõbraliku ettevõtlusega alustamisel jne.