Ülevaade
Eesti ühiskonda on peetud tänu e-riigi arengule, iduettevõtluse edenemisele ning interneti hõlpsale kättesaadavusele digitaliseerimise edulooks. Sooline ebavõrdsus ja soopõhised lõhed avalduvad IKT valdkonnas nt veebirakenduste kasutamisharjumustes, ligipääsus internetile, IKT hariduses, töökohtadele ligipääsul ja küberkuritegevuses. Tehisintellekt ehk AI on samuti teema, kus peab tähelepanu pöörama soomõõtmele.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsus Eesti ühiskonnas on väga suur. Interneti kasutamine on pea universaalne, paljud teenused on muutunud virtuaalseks ja IKT sektorist on saanud oluline osa majandusest (7% SKPst).
Eestis tegutseb umbes 1200 iduettevõtet, kus töötab ligi 7000 inimest. Hoogsalt kasvav majandussektor on muutunud oluliseks osaks Eesti majandusest. Nii Eestis kui ka Euroopas iseloomustab IKT sektorit töökohtade arvu kasv ja sellega kaasnev üha hoogustuv tööjõupuudus. Üheks võimaluseks tööjõupuudust leevendada on naiste innustamine IT sektoris töötama. Praegu on Eestis IKT spetsialistide seas naisi vaid 22% ja Euroopa Liidus keskmiselt 19%, seejuures on naiste osakaal viimasel kümnendil kasvanud vähe.
Eestis ei ole väga olulisi soolisi erinevusi internetile ligipääsemisel. Küll aga ilmnevad mõningad erinevused interneti kasutamisel ning ligipääsetavusel seoses vanusega. Näiteks pea kõik noored kasutavad veebirakendusi ning neil on ligipääs internetile, ent kõigil eakatel seda pole. Eesti leibkondadest oli 2021. aastal 92%-l internetiühendus. Lastega leibkondades oli olenemata selle tüübist internetiühendus pea täielik ehk 99%. Üheliikmelistes leibkondades elab umbes kolmandik rohkem naisi kui mehi ning ühe leibkonnaliikmega kodudes on ka internetiühenduse olemasolu tase madalam, 84%.
Naised ja mehed kasutavad internetti mõnevõrra erinevalt. Näiteks e-kaubanduse kasutamisel on naised Eestis meestest aktiivsemad. Naised suhtlevad üldiselt mõnevõrra rohkem ning seega kasutavad suhtlemiseks meestest sagedamini sotsiaalmeediat ja e-posti, videokõnesid, hääl- ja tekstisõnumeid ning ka telefonikõnesid. Rahvusvahelise uuringu Digital2022 Estonia andmetel kasutab 79,3% eestimaalasi sotsiaalmeediat ning selle kasutus on naistel meestest veidi suurem pea igas eagrupis ning igas kanalis.
Facebook on kõige enam kasutatud sotsiaalmeediakanal ning sestap on ilmekas erinevus, kuidas naised ja mehed seda kasutavad. Näiteks reageerivad Eesti naised 2 korda sagedamini postitustele kui mehed ning klõpsavad märgatavalt enam reklaamidel (viimase kuu jooksul naised 24 ja mehed 14 korda). Samuti käituvad naised ja mehed sotsiaalmeediat kasutades erinevalt – naised avaldavad enda kohta Facebookis rohkem infot kui mehed.
Eestis on haridusvaldkond sooliselt segregeeritud ning see avaldub ka IKT hariduses. Naiste väikest osakaalu IKT sektoris ja mehhanisme, mis seda alal hoiavad, on mitmesuguseid. 2020. aasta uuringu “Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKTs” kohaselt on peamine mõjur soostereotüübid ja eelarvamused, mis mõjutavad naiste ja meeste eriala- ja karjäärivalikuid. Kuigi kõrghariduse omandajate seas on üldiselt naisi rohkem, siis IKT eriala lõpetajatest moodustavad naised vaid neljandiku, lõpetajate osakaal on languses ja erialasele tööle jõuab neist veelgi väiksem osa.
Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringud näitavad, et probleemiks on ennekõike see, et tütarlapsed valivad IKT erialasid õppimiseks harvem. Samuti suunduvad paljud IKT eriala lõpetanud naised hiljem teistele erialadele tööle ning IKT valdkonda jäävad naised töötavad võrreldes meeskolleegidega harvem paremini tasustatud tehnilisemaid teadmisi nõudvatel ja juhtivatel positsioonidel.
Samas uuringus tuuakse ka välja, et tüdrukute suuremaks osalemiseks IKT erialadel ja töökohtadel on vajalik sekkumine kogu elukaare vältel. Tüdrukute IT-huvi toetamisel on üheks võimaluseks lõimida IKTga seotud teemasid teiste ainetundidega, mis võimaldab õpilastele tutvustada inspireerivaid naissoost IT-valdkonna tegijaid ning kummutada hoiakut, mis seob IKT väga tugevalt matemaatikaga. Kaasa aitaks ka see, kui praktikapakkumisi ja töökuulutusi sõnastataks teadlikult just naissoost kandideerijaid innustavalt. Valdkonnas vähemesindatud gruppe saab toetada ka hilisemas tööelus edasi liikumisel IKT valdkonnas karjääriväljakutseid vastu võtma, näiteks koolituste ja ümberõppevõimaluste kaudu. Oluline on ka tööandjate teadlikkus sihipärasemalt tegutseda naiste värbamisel.
Eestis ja kogu Euroopas iseloomustab informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit kiire töökohtade arvu kasv ja terav tööjõupuudus. Samas on kasutamata suur osa valdkonna võimalikust tööjõuvarust, sest IKTs on tugev meeste ülekaal: 78% IKT spetsialistidest Eestis olid 2018. aasta seisuga mehed. Naiste madalama osakaalu põhjuseid IKT sektoris ja seda alalhoidvaid mehhanisme on palju, kuid peamiseks mõjuriks on peetud soostereotüüpe ja eelarvamusi, mis mõjutavad naiste ja meeste eriala- ja karjäärivalikuid.
Alates 1990. aastate keskpaigast on toimunud digirevolutsioon, mis on toonud kaasa väga olulised tehnoloogilised muutused ühiskonnas, sh tehisintellekt (AI) ja automatiseerimine. Neil muudatustel on väga oluline mõju ka soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja meeste eludele kõikides valdkondades.
Tehisintellektil on väga oluline potentsiaal muuta inimeste elusid paremaks. Iga otsus, mille inimene teeb, on mõjutatud eelarvamustest ning on teada fakt, et eelarvamused ja stereotüübid mängivad suur rolli just diskrimineerimise ja soolise ebavõrdsuse tekkimisel. Seega tehisintellekti kasutades võib see peegeldada või isegi tugevdada eelarvamusi, sest algoritmid põhinevad andmetel, milles väljenduvad eelarvamused, või inimesed, kes loovad algoritme, on mõjutatud stereotüüpidest ja eelarvamustest.
Et tehisintellekt ei hoiaks alal või süvendaks olemasolevat soolist ebavõrdsust, tuleb tuvastada tehisintellekti võimalikud soolised eelarvamused, mis tehnoloogilistes vahendites ja toodetes eksisteerivad. AI arendamise väljakutse seisneb soolise võrdõiguslikkuse saavutamise võimalike riskide tuvastamises ja vastavate lahenduste otsimises. Väljakutse ei seisne mitte niivõrd täiesti uute diskrimineerimisvormide või soolise ebavõrdsuse probleemide tekkimises, pigem on väljakutse selles, et otsustusprotsessid on automatiseeritud, peidetud ja asuvad nendest inimestest kaugel, kes AIst kasu saavad või keda AI mõjutab. Algoritmid võivad inimesi otsuste tegemisel tõhusalt toetada ja näidata stereotüüpse mõtlemise vältimise võimalust. Inimesed, kellel on asjakohane väljaõpe ja teadlikkus eelarvamuste ja diskrimineerimise vältimisest, peaksid olema kaasatud algoritmide väljatöötamise ja arendamise igasse etappi.
EIGE andmetel on IKT kasutamine parandanud naiste elukvaliteeti, loonud võimalusi teenustele ja toodetele ligipääsuks ning suurendanud võimalusi osaleda töö- ja ühiskonnaelus. Teisalt kasutavad kurjategijad IKT võimalusi laialdaselt, kahjustades naisi ja see on tugevdanud olemasolevaid soolise ebavõrdsuse struktuure.
ÜRO hinnangul on 95% agressiivsest käitumisest, ahistamisest, pahatahtlikust keelekasutusest ja halvustavatest piltidest veebiruumis suunatud naistele. Sageli pärinevad need naiste meessoost partneritelt või endistelt partneritelt. Ohvrite kontrollimiseks ja jälgimiseks kasutatakse mh digitaalseid vahendeid, näiteks nuhkvara, kiirsõnumiteenuste logimisvõimalusi, veebikaameraid ja lokaliseerimisseadmeid.
Küberkuriteod on üha levinumad, ulatudes veebiruumis tehtud ähvardustest või valesüüdistustest, identiteedi või andmete varastamisest ja avaldamisest kuni inimese arvuti ja veebi kasutamise jälgimiseni. See võib mõjuda psüühiliselt laastavalt naistele, eriti noortele naistele, tekitades sügavaid vaimse tervise probleeme ja suitsiidiohtu.
Samal ajal on digitaalsetel tööriistadel ja tehnoloogial oluline roll vägivallaohvrite toetamisel ja nende võimestamisel (nt veebikampaaniad, teabe- ja tugiteenuste veebisaidid ja rakendused ohvrite aitamiseks) ning soolise vägivalla vastu võitlemisel.