Sooline võrdsus

Kui sooline ebavõrdsus ja selle põhjustajad on tuvastatud, tuleks leida lahendusvariandid ebavõrdsuse vähendamiseks, seada selged ja mõõdetavad eesmärgid ning valida asjakohased tegevused nende eesmärkide saavutamiseks.

Tuleks mõelda, kas ebavõrdsust on võimalik vähendada täiendades ja parandades kavandatud meetmeid selliselt, et need võtaksid paremini arvesse erinevast soost inimeste huve ja vajadusi ehk kasutades soolõime strateegiat või on tarvis rakendada erimeetmeid, et tagada alaesindatud või halvemas olukorras oleva soogrupi olukorra kiirem parandamine.

Selleks tuleb poliitikameetme põhieesmärke analüüsida soo aspektist lähtudes ja otsida vastust küsimusele, milline saaks olla konkreetse programmi panus soolise võrdsuse edendamisse konkreetses sekkumisvaldkonnas. Vastuseid tuleks otsida küsimustele:

• Kas pakutud tegevuste eesmärk esindab nii meeste kui ka naiste huve?
• Kas eesmärgi püstitamisel lähtutakse meeste ja naiste tegelikest vajadustest ja püütakse kehtivat ebavõrdsust kaotada?

Püstitatud eesmärgid tuleks ümber sõnastada selliselt, et need sisaldaksid nii meeste kui ka naiste vajadustega arvestamist ja/või soolise lõhe vähendamise eesmärki.

Näiteks meetme eesmärk on panustada nii meeste kui ka naiste pädevuste ja oskuste arendamisse viisil, mis vastab praegusaegse tööturu nõudmistele.

Samuti tuleks veenduda, et kavandatud eesmärk ei taaslooks soostereotüüpe või traditsioonilisi soorolle. Kõikide meetmete puhul tuleks jälgida, et need ei suurendaks soolist segregatsiooni ja soolist palgalõhet.

Näiteks kui seatakse eesmärgiks naiste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamine ega võeta meetme kujundamisel arvesse meeste vajadusi töö- ja pereelu ühitamisel, siis see säilitab traditsioonilist arusaama mehest kui pere peamisest leivateenijast ja naisest kui majapidamise ja laste eest hoolitsejast.

Soolise võrdsuse eesmärk tuleb lõimida kavandatavasse sekkumise valdkonda ja tuleb sõnastada kui eesmärk, mis on seotud meeste ja naiste õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuse võrdsema jagunemisega.

Kui poliitikavaldkonna olukorra analüüsi ja soolise mõju hindamise tulemusena leitakse, et kavandatava meetmega ei ole võimalik lahendada valdkonnas esinevat soolise ebavõrdsuse olukorda ja probleemi ei ole võimalik lahendada ka olemasolevat meedet ümber kujundades, siis tuleb ebavõrdsuse leevendamiseks kavandada lisameetmeid, mis on otseselt suunatud soolise võrdsuse edendamisele.

Näiteks aitavad otseselt soolist võrdsust edendada programmid, mis on suunatud naiste tööhõive suurendamisele või naisettevõtluse edendamisele, meeste riskikäitumise vähendamisele, sh alkoholi tarbimise vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses, töö- ja pereelu ühitamisele jmt.

Selleks, et mõõta seatud soolise võrdsuse eesmärkide poole liikumist ja hinnata kavandatud tegevuste asjakohasust, tuleb valida sekkumismeetmetega sobivad soolise võrdsuse indikaatorid. Indikaatorid peavad võimaldama mõõta erinevusi meeste ja naiste olukorras ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemist või naiste ja meeste võrdsuse suurenemist (sooliste lõhede vähenemist) tulemuste, osalusmäärade ja mõjude tasandil. Lihtsalt projekti tegevustes osalevate meeste ja naiste loetlemisest selliseks hindamiseks ei piisa.

Näiteks võib naiste osalusprotsent teatud koolitus või tööhõive meetmetes olla suurem kui meestel, aga kui kursused, mida naistele pakutakse, on lühemad ja annavad madalama kvalifikatsiooni, ei pruugi projekti tegevused toetada meeste ja naiste võrdsust.